ERM utsitab muuseume omavahel suhtlema

Külli Lupkin ERMi omakultuuride osakonna juhataja Foto: TPM

Selle kuu lõpust alustab Külli Lupkini juhtimisel tööd Eesti Rahva Muuseumi uus osakond, mille ülesandeks on anda uus hingamine maakonnamuuseumide tööle ja näitustele.

Avalikul konkursil uue osakonna juhatajaks valitud Lupkin ütles eile, veel enne töölepingu allkirjastamist, et ei ole väga lihtne lühidalt sõnastada, mida uus osakond esmajärjekorras peaks tegema. Ta märkis siiski, et kõige rohkem on vajaka muuseumidevahelisest koostööst.

«Maakonnamuuseumide omavahelist suhtlemisvõrgustikku pole tekkinud, mistõttu muuseumid ei tea, mida teised muuseumid, teevad ja teisalt napib muuseumides mõne valdkonna asjatundjaid, samas kui naabermuuseumis võib puudujääv teadmine täiesti olemas olla,» rääkis Lupkin. «Suhtlemisvõrgustiku loomist peab keegi vahendama, see ongi meie esmaülesanne.»

Neljast kolm

ERMi direktor Krista Aru kiitis, et kogemuste poolest on Lupkin uuele ametikohale õige inimene, sest on varem töötanud maakonnamuuseumis, täpsemalt Järvamaa muuseumis, viimase aja aga olnud    ERMis vanemkoguhoidja.

Aru leidis, et omakultuuride osakond võiks kujuneda museoloogiliseks ja metodoloogiliseks keskuseks, mis nõustaks mitte üksnes maakonnamuuseume, vaid ka teisi väiksemaid muuseume – näiteks vanausuliste, rannarootsi või vene muuseumi tegevust.

«See on üks üksus, mis tööülesannete ja põhikirja järgi on kohustatud nõustama väiksemaid, seepärast mitte maakonnamuuseumide osakond, aga omakultuuride,» rääkis Aru.

Tema selgitusel peaks osakonnal olema piisavalt andmeid ja kompetentsi analüüsimaks, milliseid muuseume ja kogumispoliitikat on Eestis vaja.

Üks pool on seejuures jutt dubleerimise tondist, teine pool – millistele kitsamatele teemadele võiksid muuseumid spetsialiseeruda.

«Kas Iisaku muuseumi spetsialiteet võiks olla Peipsi-äärne vene kultuur, kas Pärnu muuseum ei võiks keskenduda kuurortlinna temaatikale,» tõi Aru näiteid.

Uue osakonna neljast ametikohast on täidetud kolm. Lisaks osakonnajuhatajale (valiti kahe kandidaadi vahel) on leitud ka kogude kuraator, kelleks saab Pärnu muuseumi peavarahoidja Laura Kipper (oli 14 kandidaati), ja turunduse, näitusetegevuse ning suhtluse eest seisev metoodik, kelleks saab Eva-Kaia Vabamäe (valiti 8 kandidaadi hulgast).

Täitmata jäi arendusspetsialisti ametikoht, ERM teeb selleks uue konkursi.

Heimtali pähkel pureda

Aru rääkis, et paras pähkel pureda on ERMi filiaaliks liidetud Heimtali koduloomuuseum, mille looja on tuntud tekstiilikunstnik Anu Raud.

«Paras pähkel seetõttu, et see muuseum on arenenud väga koduse ja lähedasena, õhustik on teistmoodi,» ütles Aru. «Tohutult palju on suurepäraseid tekstiilesemeid. Kui lähed, võid neid sahtlist ise välja võtta, katsuda ja mõõta. ERMis nii ei saa, museaal tuuakse pidulikult, pannakse kindad kätte.»

Kartus on, et kui hakata rakendama riigiasutuses kehtivaid nõudeid, läheb õhustik kaduma. Muret teeb aga ka muuseumimaja katuse olukord ja vastamist vajab, mida hakata pihta rahvamajaga, mis muuseumiga kaasa saadi. Rakendust on sellele kasinalt.