Rõõmsa ja kerge tüdruku hea ja lihtne elu

Õpetaja ja treener Ann Roost ütleb, et elada tuleb kogu aeg elu nautides ja kõigega hakkama saades. Ning et elu on just sellepärast põnev, et kõik muutub – nii hea kui halb. Foto: Sille Annuk

Praegu lausa kuningannaliku kõnnakuga Ann Roosti panid ta vanemad 5-aastase tüdrukuna iluvõimlemistrenni selle pärast, et Ann oli natuke liiga trullakas laps ja tal olid x-jalad.

Iluvõimlemine on niisugustele jalgadele parim ravi.

Ann Roost võib praegu oma sirgust ja rühti demonstreerida veatu puuasendiga, kus tasakaalus püsimine talle mingit raskust ei valmista.

Ann Roosti jalad on praegu sirgemast sirgemad, pikad ja tugevad, ning sedasama sirgust ja tugevust õhkub kogu ta olekust.

Ann Roost on Karlova gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetaja. Ta töötab aga ka spordiklubis, kus tema juures käivad poisid akrobaatikat õppimas, tüdrukud võimlemist harjutamas ning täiskasvanud inimesed powerjoga ja bodybalance'i tundides tugevust ja vastupidavust treenimas.

Kooli kehalise kasvatuse tundides meeldib Ann Roostil häid hindeid panna. Sel nädalal olidki tal kooliaasta viimased tunnid, kus lapsed veel järelevastamist teha said ehk hinde peale jooksid ja hüppasid.

Ann ütleb, et eelkõige arvestab ta suhtumist, mitte ainult normide täitmist.

«Ma ei saa viiega hinnata last, kes näiteks aasta lõpul küll kõik oma normid viie peale ära täidab, kuid tundidest muidu sagedasti põhjuseta kõrvale hoiab,» räägib ta. «Samas teine laps, kellele looduse poolt nii palju võimeid kaasa antud ei ole, aga kes kõike rõõmuga kaasa teeb ja iseendaga võrreldes muudkui areneb, on päris kindlasti viit väärt.»

Ann Roost on sportliku pere sportlik laps, kes sündis oma kehakultuuri õppivatele vanematele juba tudengipõlves. Ann Roost ütleb, et staadionilõhn on see, mis teda  senimaani nostalgitsema paneb.

«See on mulle nii-ii armas lõhn,» ütleb ta. «Olen väikse tüdrukuna oma vanematega staadionil kogu aeg kaasas käinud... Ja niipea, kui ma seda kas või möödaminneski kuskil tunnen, olen oma meeltega lapsepõlves tagasi.»

Ann Roost treenis ise spordikoolis Tartu kuulsate iluvõimlemistreenerite Sirje Eomõisa ja Maire Kamariku käe all. Ta oli edukas rühmvõimleja. «Me saame tüdrukutega ikka kokku, küll mitte enam võimlemise pärast, aga me oleme senini lähedased,» märgib ta.

Lastekiindumus

Ann Roost armastab väga lapsi. Tal endal on seitsmene Ats ja neljane Maia ning õhtune kodune aeg koos nendega pakub nii vaimustust kui head enesevalitsemisoskust.

Spordiklubis käivad tema juures peamiselt spordiklubi klientide lapsed. Seal on hästi väikesed, 3- kuni 4-aastased tüdrukud, kelle käest saab treener kohe kuulda, mida nad harjutustest arvavad, mis neil veel mõtteis on või mida nad kodus teha tahaksid.

Samas õpetavad esimesed võimlemisharjutused neile, miks ei tohi selg küüru vajuda ning kuidas põlvi ja varbaid sirutada.

«Tublimaid lapsi soovitan ma kohe mõnesse võimlemisklubisse,» ütleb Ann Roost ning kinnitab, et ande tunneb varakult ära ja lapsele tuleb võimalus anda.

Poistega hakkas Ann tegelema selle pärast, et emad ja isad julgesid talt mõnikord küsida, kas nad tüdrukute võimlemistundi võiksid mõnikord ka oma poisi tuua.

«Kõik ei pea ju jalgpalli mängima,» noogutab Ann selle küsimuse peale iseenesestmõistetavalt.

Anni akrobaatikapoisid on 5-, 6- ja 7-aastased. Tunnis käib ka üks väga noor, veel mähkmetega poiss, kelle mehelik jõud ja tahe teistele järele jõuda hästi silma torkab.
«Poisid on osavad ja õpivad kiiresti. Vaid pisut kõrvalt juhendamist ja juba järgmisel tunnil on neil kõik selge,» räägib Ann.

See, et akrobaatika tänapäeval eriti popp ei ole, tuleneb Ann Roosti sõnul puhtalt teadmatusest. Kehatunnetust on tema meelest vaja kõigil õppida. Ja iga poiss tahab pea peal seista või laest allarippuvatel rõngastel turnida või maas kukerpallitada.

Koordinatsiooniharjutused teevad osavaks, keha raskuse ülekandmise oskus arendab keskendumisvõimet ja tasakaalu.

Ann Roost on veendunud, et keha treenimine treenib vaimu. Kõik, mida sport elus õpetab, puudutagu see kiirust, tugevust või tasakaalu – kõike seda saab elusse üle kanda.

Ann ütleb, et tema elu on küll kogu aeg olnud hea, lõbus ja kerge. «Ma ei taha selle peale mõeldagi, et kunagi võivad tulla rasked ajad,» räägib ta. «Ma soovin lihtsalt selleks valmis olla. Ja ma olen vaimustunud mõttest, mida kõike ma elus veel õppida võin...»

Jalg ukse vahel

Jooga tuli Ann Roosti ellu siis, kui ta oma teist last ootas.

Sest kuigi ta oli võtnud ämmaemanda soovitusi hingamisharjutusi teha kuulda juba enne esimese lapse sündi, otsustas ta, et saab neid iseseisvalt kodus tehes hakkama küll. Sünnitusel aga avastas, et kõik ei olegi nii lihtne. Et kuidas hingata ja lõdvestuda ja teha seda siis, kui kogu keha muudkui pressib ja pessib.

Teise lapse ootamise ajal läks ta huviga rasedate joogatundi. Teine sünnitus oli esimesega võrreldes teine kogemus. Huvi jooga vastu kasvas.

Nüüd ütleb Ann Roost, et jalg on joogamaailma ukse vahel. Ta on end käinud Tallinna joogaühingus koolitamas ja õppinud õpetajailt, kes seda tarkust on otse India meistritelt saanud.

Ann Roosti powerjoga ja body­­balance’i tunnid spordiklubis on muutunud sellisteks, et need, kes juba aimavad, mida see treening kehale ja vaimule annab, satuvad sõltuvusse. Kõrvaltvaatajal võib tõesti olla raske aru saada, millest see higi seal jookseb ning kust see jõud ja painduvus sinna kehasse tekib. Aga higi jookseb ja tugevus tuleb.

«Hingamine võib olla sada korda võimsam kui ükskõik milline kehaline harjutus,» põhjendab Ann Roost.

Ja huvitaval kombel annavad need treeningud inimeste tavaellugi enesekindlust ja tasakaalu juurde.

«Eks see eneseleidmine on üks väga tähtis asi,» ütleb Ann. «Tegelda tuleb just sellega, mis meeldib. Minu tundidest on ka poole pealt lahkutud. Ja ma väga austan neid lahkujaid, sest see oleks küll hirmus, kui keegi tunni lõpuni viisakuse pärast lihtsalt kannatab.»

CV

• Sündinud 25. juunil 1979. aastal Tartus.

• Lõpetanud 1997. aastal Tartu Karlova gümnaasiumi ja 2001. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

• Töötab kehalise kasvatuse õpetajana Karlova gümnaasiumis ja treenerina klubis Arctic Sport.

• On vabaabielus Andi Toomsaluga.

• Peres on 7-aastane poeg Ats ja 4-ne tütar Maia.

• Hobideks on potiaiandus, fotograafia ja rattasõit.

Arvamus

Piret Roost
Ema

Mõnikord on lapselt väga palju õppida ja Ann on just niisugune laps. Ta on väga tugev tüdruk, alati naeruhimuline ja rõõmus, südamlik ja aus inimene. Imetlen teda, kuidas ta kõikide raskustega elus hakkama on saanud ning kunagi, silmad peos, kurtma ei ole tulnud.

Kui Ann teismelise tüdrukuna pidudel käima hakkas, siis oli ta oma sõbrannade seas vist ainuke, kel oli käsk kindlal kellaajal kodus olla. Ann ei petnud meid kunagi. Tuli jooksujalu ja oli lubatud tunnil kodus.

Kooliansambliga Up`n Down esinemas käies tekkis talle suhteliselt varakult päris isiklik taskuraha. Ta oli ka laulja Estini üks taustatantsijaist.
Seegi kasvatas teda varakult iseseisvaks.