K, 8.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunstitegelaste pöördumine: nõuame erinevatele vaadetele avatud Tartu Kunstimuuseumi

Lisatud kultuuriministeeriumi kommentaar. Lisatud Rael Arteli kommentaar
Kunstitegelaste pöördumine: nõuame erinevatele vaadetele avatud Tartu Kunstimuuseumi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum Foto: Margus Ansu / Postimees

Paljud kunstitegelased avaldasid täna pöördumise Eesti Vabariigi peaministri, kultuuriministeeriumi, kultuuriministri ja Tartu linnavalitsuse poole. "Oleme sügavalt mures arengute pärast Tartu Kunstimuuseumis" - nende sõnadega algab pöördumine.

"Tartu on Eesti rahvusliku kunsti häll. Siin toimus 1906. aastal esimene eesti kunsti ülevaatenäitus. Tartus aastatel 1919-1944 töötanud Pallase kunstikool kirjutas Eesti kunstiajalukku selle legendaarseima peatüki. Eesti kunsti ei ole võimalik ette kujutada Tartus alates Raua, Mägi ja Wiiralti aegadest kuni tänase päevani töötanud kunstnike tööta.

Just Pallase kunstiühingu algatusel asutati 1940. aasta 17. novembril Tartu Kunstimuuseum. Järgnenud 73 aasta jooksul on muuseumile Pallase kunstnike poolt kingitud mõnekümnest tööst kasvanud Eesti esinduslikumaid kujutava kunsti kollektsioone, mis on samas suurusjärgus Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooniga. Mitmekülgse ja erinevaid maitseid ja huvisid esindava näituseprogrammiga on Tartu Kunstimuuseum andnud panuse säilitamaks Tartut kunsti- ja kultuurilinnana ka pärast Pallase likvideerimist ja kõrgema kunstihariduse Tallinna viimist stalinlike võimude poolt. Tänu paljude erinevatel aegadel siin elanud inimeste tööle on Tartus kujunenud rikas ja paljukihiline kunstielu.

Riiklikud kunstimuuseumid on ühiskondlikul kokkuleppel toimivad asutused, mille rolliks on säilitada, uurida ja edendada Eesti kunstikultuuri kogu selle rikkuses, erinevate vaadete, laadide, seisukohtade paljususes. Vaid sellest tõdemusest lähtudes saab kunstimuuseum rahuldada nii kunstnikkonna kui ka publiku ootusi, olla mõlema jaoks soovitud ja vajalik. Isegi kui kõigi inimeste ja gruppide huvide ja maitsete rahuldamine ühel ajahetkel ei ole võimalik, on see siiski ainuke püüdlemisväärne eesmärk.

Kahjuks näeme, et Tartu Kunstimuuseumi äsja avalikustatud 2014. aasta näituseprogramm, samuti vastse direktori väljaütlemised näitavad ühest suunda loobuda mitmekesisuse ja demokraatia printsiipidest. Selle asemel oleme tunnistajaks Tartu Kunstimuuseumi muutmisele vaid ühte kildkonda teenivaks kaasaegse kunsti muuseumiks. Kaasaegne kunst on Eesti tänase kunstielu väga nähtav osa ning sellisena omas nišis hinnatav. Tallinna on jubaloodud Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum ning piisava entusiastide hulga olemasolul ei ole me vastu vastava asutuse loomisele ka Tartusse. Mida me ei mõista ega kiida heaks, on sellise asutuse loomine mitmekülgset ja laiapõhjalist tööd tegeva Tartu Kunstimuuseumi asemele. Avaliku asja ülevõtmine kildkondlikul eesmärgil on ühiskondliku varanduse kaaperdamine.

Administratiivsete vahenditega ühe ideoloogiliselt „õige“ lähenemise pealesurumise eelmiseks näiteks oli stalinlik sotsialistlik realism. Me ei näe põhjust, miks Tartus asuv riiklik kunstimuuseum peaks midagi sarnast uuesti proovima. Traditsiooniline kunstilinn Tartu ei ole sellisteks eksperimentideks õige koht. Tartu Kunstimuuseum ei ole Gordioni sõlm meie aja Aleksandritele ühe mõõgaropsuga puruks löömiseks.

Juhime tähelepanu sellele, et elavas kunstielus osaleb kunstimuuseum kõrvuti galeriidega. Kunstiajaloo tutvustamise ülesannet ei saa tema eest täita keegi teine. Usume, et Tartu väärib kunstimuuseumi, mis hindab ja tutvustab nii mineviku- kui olevikukunsti selle kõige avaramas spektris. Leiame, et Tartu Kunstimuuseum väärib direktorit, kes mõistab hinnata nii ajalugu kui tänast päeva.

Nõuame tasakaalustatud näituseprogrammiga ning erinevatele vaadetele avatud Tartu Kunstimuuseumi."

Pöördumisele on alla kirjutanud Imat Suumann, Jaan Elken, Tiit Pääsuke, Toomas Tiivel, Indrek Hirv, Tiia Karelson, Lea Liblik, Saima Männo, Ove Maidla, Enn Tegova, Enn Lillemets, Krista Roosi, Evi Gailit, Martti Ruus, Peeter Krosmann, Maris Tuuling, Mihkel Lember, Kaido Kask, Piret Veski, Ilmar Kruusamäe, Kersti Unt, Vallo Tillmann, Jüri Arrak.

Kultuuriministeeriumi kommentaar

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et ministeerium on teadlik Tartu kunstimuuseumis toimuvatest arengutest, mida on väljendanud ka osad muuseumitöötajad ja nende väidete osas on ministeerium juba palunud muuseumi direktorilt selgitusi.

„Seejärel, järgmisel nädalal kohtuvad ministeeriumi muuseuminõunik ja siseaudiitor Tartu kunstimuuseumi direktoriga ja töötajatega, nende ülesandeks on analüüsida tõstatatud probleemkohti ning teha vastavad järeldused ja ettepanekud edasise osas, et tagada muuseumis töörahu,“ märkis asekantsler Sits.

Rael Artel, Tartu kunstimuuseumi direktor

Mul on rõõm kuulda, et Tartu kunstimuuseumi hea käekäik nii paljudele korda läheb!

Kõigi Tartu kunstimuuseumis ellu viidavate muudatuste eesmärgiks on parem ja sisukam muuseum nii nüüd kui ka tulevikus. See oleks ühelt poolt usaldusväärne mäluasutus, teisalt aga kriitiline avalik institutsioon, kolmandast küljest atraktiivne vaba aja veetmise ja intellektuaalse meelelahutuse paik.

Seda eesmärki silmas pidades on kokku pandud ka 2014. aasta näituseprogramm, mis kombineerib nii kogude põhjal tehtud näitusi, näiteks Tiiu Talvistu koordineeritud «Kunstnikud kogudes» ja «Käime kogudes», eesti kunstiklassiku Malle Leisi ülevaatenäitus, kui ka Tartu kunstielu kaardistavaid arhiivinäitusi – sari «Tartu 88» – ja nüüdisaegse kunsti väljapanekuid.

Tartu kunstimuuseum peab pakkuma samaväärset positsiooni Tartu ja kogu Eesti muuseumide hulgas. Peame õige varsti arvestama Raadil valmiva võimsa ja atraktiivse ERMiga, muuseumid ei saa olla konkurendid, vaid partnerid.

Kinnitan veel kord: kõigi muudatuste eesmärk on köitvam ja kõnetavam muuseum. Võtan kunstiavalikkuse muret tõsiselt ning üritan 2015. aasta programmi kokku panna veelgi laiapõhjalisema.

Aga seniks kutsun kõiki, kes muuseumi tänase päeva ja tuleviku pärast muret tunnevad, viltusesse majja vaatama näitust «Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?».

Märksõnad
Tagasi üles