Vambola Paavo: parkimine nagu hiina keel

Foto: TPM

Parkimiskorraldus Aura keskuse ja Zeppelini juures on habemega lugu. Hädade algus ulatub spordikeskuse valmimise aega. Juba Aura käikuandmisel oleks tulnud mõelda, kuidas korraldada neljarattaliste parkimine.

Kõige lihtsam lahendus olnuks tõkkepuu paigaldamine krundi mõttelise osa keskele veekeskusesse pöörajatele. Sellest mõttest kui lisakulutusi nõudvast paraku loobuti.

Millegipärast aga Aura oma töötajate autodele mõeldud alale selline riistapuu paigaldati, kliendid jäeti saatuse hooleks ja trahvisõtta parkimiskontrolöridega.

Olles käinud veekeskustes Jurmalas ja Vilniuses, pole ma märganud seal Tartule omast probleemi. Parkimisalad on selgelt piiritletud, kõik on tasuta ja pole vaja pead vaevata, kas kell sai seatud nii, et hiljem trahvi ei saa.

Ka suvepealinn Pärnu on läinud lihtsamat teed. Kevadel ja suvel on Tervise Paradiisi esine ala tasuline, alates 1. septembrist taas tasuta. Miks ei võiks Tartuski Aura-esises parklas olla parkimine 1. septembrist 1. maini tasuta?

Kolme moodi kord

Nagu olen mitme asjatundja suust kuulnud, aitas hädade kuhjumisele kaasa see, et kümme aastat tagasi tegeldi Aura projektiga kiirustades. Toona oli maalapil vaid üks planeering, Zeppelin lisandus hiljem. Juba siis oleks pidanud ametnikud märkama võimalikke vaidluskohti.

Selgelt tulnuks määrata krundi ja parkimisala piirid, paraku jäeti see unarusse. Kui Tiia Teppan nelja-viie aasta eest spordikeskuse juhiks sai, juhiti olukorrale veel kord tähelepanu, kuid ikka jäi kannatajaks klient.

Nüüdset parkimiskorda piirkonnas tõttas liikluskorralduse peaspetsialist Toomas Henno kommenteerima kui messiase tulekut – segadusi tekitanud olukord olevat lahenenud ja kõik olevat korras. Mina arvan, et pigem lisab see pingeid.

Karuteene tehti sellega, kui kevadel jäeti Aura ees üks siil eikellegimaaks, kus võis parkida vana korra järgi ehk tasuta. Arusaadavalt algas sellele alale tormijooks. Tegelikult tulnuks kevadel erisused kaotada ja kogu territooriumil kehtestada üldine, arusaadav ja üheselt tõlgendatav tasuline parkimine.

Teisalt lisab arusaamatust tõik, kuidas saab Tartus olla kellegi eraomaniku koostatud eeskiri ülimuslikum kui kohaliku võimukandja, volikogu otsused, mis on kohustuslikud kõikidele üksik- ja juriidilistele isikutele, puudutagu need lumekoristamist, lehtede riisumist või parkimist.

12. novembri Tartu Postimehes kirjutas Jüri Saar, et segadust külvav olukord, kus ühes Tartu parklas on mitu erineva parkimiskorraldusega ala, astub sammukese selguse suunas.

Tagasihoidlikud kroonid, mis parkimisest laekuvad, üldist majandusolukorda ei päästa.

Kas ikka astus? Miks sätestati reeglid Zeppelini järgi joondudes, aga mitte linna seiskohalt? Vaidlusalune maasiil kuulub ju linnale.

Ja kuidas on võimalik, et linnale kuuluval maal kehtib kaks erinevat korda? Ühel on tund parkimiskellaga tasuta, järgnev tunnike maksab 5 krooni, nädalavahetusel sootuks tasuta. Teisel pool (endiselt linnale kuuluv siil, seni kehtis tasuta parkimine) on kaks tundi tähistatult tasuta, edasi tuleb maksta ööpäe-varingselt, ka nädalavahetustel.

See on vastuolus volikogu enda vastu võetud aktidega, kus on sõnaselgelt öeldud, et Tartus on määratletud piirkondades tasuline parkimine kell 8–18, laupäevadel ja pühapäevadel ning riiklikel pühadel tasuta.

Kelle käes on võim?

Zeppelini ees on praegu kaks tundi parkimist tasuta ja see kehtib seitse päeva nädalas. Europark kui parkimise korraldaja tunneb ennast riigina riigis ja arvab, et tema kohta linna õigusaktid ei käi. Minu meelest võiks mõnigi trahvi saaja otsuse kohtus vaidlustada. Kui on loodud pretsedendid, küllap hakkab ka jää sulama.

Linnas peab kehtima ühtne ja arusaadav korraldus, mis ei luba erinevat tõlgendamist, ja seda peavad oskama lugeda peale kohalike ka sissesõitnud, kuid parkimistasu maksmist kohustavad sildid on ainult eesti keeles. Kuidas peab lätlane, rootslane või venelane teabest aru saama?

Lihtne oleks ju üles panna viide ka inglise ja vene keeles. Selle asemel on aga kribukirjas traktaat, mis juhtub siis, kui parkimise eest ei tasuta, ja osutamine mingitele para-grahvidele.

Europark ei harrasta isetegevust ainult Aura ja Zeppelini ees, vaid ka vana kaubamaja taga ja uue bussijaama ümbruses. Siit küsimus raevõimule ja volikogule: kelle käes on linnas võim ja kas ikka teatakse, mis tegelikult toimub.

Volikokku kuulub ka Aura juht Tiia Teppan. Selline olukord peaks Aura tegevjuhi piltlikult öeldes tagajalgadele tõstma, kuid valitud rahvaasemik kurdab leheveergudel, et temalegi ei meeldi, kui peab kliendile selgitama pidevalt muutuvaid parkimiseeskirju. Nüüd ongi aeg suu lahti teha ja mõtted välja öelda ning asi selgeks vaielda.

Kokkuvõttes hakkab Aura-Zeppelini piirkonnas valitsev isetegevus mõjutama linna imagot – juba praegu aasitakse ning heidetakse Tallinnas ja Pärnus Tartu tarkuste üle nalja.

Talveks tasust priiks

Opositsioonipoliitikud, mitmed ettevõtjad ning ka siin kirjutaja juhtisid kevadel tähelepanu asjaolule, et kallis parkimine kesklinnas teeb sealsetele toitlustuskohtadele ja äridele karuteene.

Sellele järgnes volikogu otsus: 1. augustist on kesklinnas tund parkimist tasuta. Meeldiv ju. Aga suvised turistid, nii palju kui neid Tartus üldse käis, on nüüdseks läinud ja käes vaikelu. Viimastegi äride elus hoidmise nimel tuleks kesklinnas lubada tasuta parkida 90 minutit. Vähemalt nii kaua, kuni kestab masu.

Jõulude eel avatud uus Lõunakeskuse kompleks on kümnete tuhandete ostlejate Meka. Lisaboonus on tasuta parkimine enam kui paarile tuhandele autole.

Nagu kinnitavad mõned Zeppelini maja töötajad, selle klientuur väheneb, vaikelu võib talvekuudel süveneda. Tagasihoidlikud kroonid, mis parkimisest laekuvad, üldist majandusolukorda ei päästa.

Nii linn (Aura) kui ka Zeppelin peaksid ühiselt leidma konstruktiivse lahenduse: mõlemad peaksid olema huvitatud, et nii ühele kui teisele jaguks klientuuri ja rasked ajad saaksid üle elatud.