Annelinnas ronib taevasse 15-korruseline elumaja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda tee majade vahel asuvale maalapile rajatav arhitekt Andres Kulli projekteeritud 15-korruseline elumaja ootab praegu linnavalitsuselt ehitusluba. Arendaja sõnul saaks ehitaja maja valmis aastaga.
Kalda tee majade vahel asuvale maalapile rajatav arhitekt Andres Kulli projekteeritud 15-korruseline elumaja ootab praegu linnavalitsuselt ehitusluba. Arendaja sõnul saaks ehitaja maja valmis aastaga. Foto: OÜ KULLprojekt

Juba 1970. aastail nägi detailplaneering ette Anne esimesse mikrorajooni kahe 16-korruselise kõrghoone ehitust. Nüüd soovib Tallinna kinnisvaraarendaja Kalda tee 26 krundile ehitada 15-korruselise kortermaja.

Vahepeal, 1997. aastal, tehti krundile uus detailplaneering, mis lubab sinna ehitada 5–15-korruselise hoone. Maatüki omanik OÜ Glasmir soovib asuda ehitama just 15-korruselist kortermaja.

OÜ Glasmir kinnisvaraspetsialist Artur Laast selgitab, et viiekorruseline hoone võtaks enda alla kolmkümmend protsenti krundi pindalast, ent maksimumkõrgusega majale oleks vaja vaid kümme protsenti maast. Viiekorruselise hoone puhul jääks haljastusele, parkimisele ja laste mänguväljakule liialt vähe ruumi.

«Ma kardan, et viiekorruseline maja oleks tõeline Pen-tagon keset seda platsi,» rääkis kavandatava hoone arhitekt Andres Kull.

44 meetri kõrgusesse hoonesse on plaanis ehitada 112 korterit. Esimese korruse ruumid jääksid äripindadeks, ka asuksid seal korterite juurde kuuluvad valvekaameraga panipaigad.

Palju ruumi

1–4-toaliste rõduga korterite puhul on arendaja sõnul mõeldud nii lastega peredele kui ka üliõpilastele. Nii on neljatoalises korteris pinda tervelt sada ruutmeetrit. Paarikümne ruutmeetri suurused ühetoalised korterid on mõeldud üliõpilastele.

Keskmiseks müügihinnaks on arvestatud 20 000 krooni ruutmeetri kohta. «See hind peaks olema Annelinna elanikele jõukohane,» usub Artur Laast. «Praktika on näidanud, et kõige suuremad ostjad on just ümbruskonna elanikud – inimesed ei taha keskkonda vahetada.»

Ehkki kavandatav kõrghoone tekitab kitsama varju kui näiteks viiekorruseline, tõdeb Andres Kull, et torn varjutaks siiski osa kõrvalmajade kortereid.

Krundi projekti on arhitekt pidanud juba ka ümber tegema. Varem arvestati uute elumajade puhul igale korterile 0,8 parkimiskohta, nüüd arvati linnavalitsuses, et autos-tumise valguses võiks projekteerida siiski igale korterile ühe koha.

Seetõttu tuleb algselt lageda taeva alla kavandatud parklast osa viia maa alla, nii et parkimismajast jääks meeter ka maa peale.

Viru poeg

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven võrdleb Kalda tee 26 krunti Tallinnas kirgi kütnud Viru pojaga, kus ammu kehtestatud detailplaneering lubab krundile ehitada kõrghoone.

«Naabrid võivad küll öelda, et ärge ehitage, aga planeering lubab sinna kõrghoonet juba kolmkümmend aastat,» nentis Ahven. Ta tunnistas, et kui täna tuleks arendaja tema juurde sooviga algatada sellele krundile detailplaneering, kaaluks ta väga tõsiselt, kas lubada sinna 15-korruselise hoone ehitamist.

Ahven tõi näite vana Sõpruse poe kohta, mille asemele soovib omanik samuti kõrghoonet ehitada, ent seal on linnal alus keeldumiseks. «Seal saame öelda, et see on üldplaneeringuga vastuolus ja ka detailplaneering ei näe seda ette,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles