Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veerandsada terrakotat naasis Jaani kirikusse

25 järjekordset terrakotaskulptuuri Jaani kirikus. FOTO: Margus Ansu

Tartu Jaani kiriku väljapanekuriiulile jõudis konservaator Eve Alttoa käe alt 25 terrakotaskulptuuri, neist kümne puhul tunneb ühe ja sama meistri käekirja ära suurtest mandlisilmadest.


Viimati lisandus terrakotasid riiulile 2006. aasta detsembris, 2007. aastal tuli konserveerimistöödesse paus, ent nüüd on Alttoa muinsuskaitseameti toel taas kujusid tervendamas.

Konserveerimine on aeganõudev töö, Alttoa ütleb, et järgmised paarkümmend terrakotat jõuavad väljapanekule tuleva aasta lõpus. «Tahan teha 20 pead aastas,» lisas ta.

Tegu on varem kiriku välifassaadil asunud terrakotadega, mis jäävad nüüd oma parema tervise huvides sisse.

Välja aga teeb Tallinna kunstimuuseumi skulptuurirestauraator originaalterrakotadest õhemaid koopiaid - osa Jaani kiriku sisse üles pandud originaalide koopiatest on juba õue väljagi pandud.

Ruumi jagub

Kokku on õues 75 koopiat, originaale oli aga fassaadil varem 330. Osa neist oli siiski ajahambast nii puretud, et alles on siledad «munad», millest pole mõtet koopiat teha.

Nüüd siis on kirikus riiulile sätitud kokku 46 konserveeritud terrakotapead ja kuus poolskulptuuri. Terrakotapäid riiulil kõrvuti seades arvestatakse nende varasemat asukohta fassaadil. Riiulitele mahub 120 pea- ja 50 poolskulptuuri, nii et ruumi veel jagub.

Seda, millised isikud terrakotapeade taga ajalooliselt olla võisid, on Alttoa kinnitusel võimatu öelda. Nüüd välja pandud terrakotade hulgast leiab ka kaks kroonitud pead. Ajaloolastel jagub peamurdmist selle ümber, miks tehti Jaani kirikule terrakotapäid lihtsurelikest 14. sajandil, mil pühakodades kujutati peaasjalikult Piibli tegelasi.

Kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Voldemar Vaga dateeris Alttoa sõnul skulptuure selle järgi, et neil polnud habemeid. «Selle järgi pidanuks skulptuurid pärinema 14. sajandi esimesest poolest, sest habemed tulid hiljem,» lausus Alttoa. «Aga vaadake, siin on päris mitu habemikku,» osutas ta skulptuuridele.

Kunstiajaloolase Kaur Alttoa viimase dateeringu kohaselt on terrakotad valmistatud siiski 14. sajandi kolmandal veerandil.

Minge vaatama

Muinsuskaitseamet andis selleks aastaks Jaani kiriku terrakotade konserveerimiseks 200 000 krooni. Jaani kiriku terrakotasid on alles tuhande ringis ehk umbes pool algsest hulgast.

Eve Alttoa ütles, et ta ei ole näinud kedagi, kes terrakotapäid süvenenumalt vaadates neist vaimustunud pole. Jaani kirik on avatud ja kes tahab terrakotasid vaatama minna, võib seda teha kõigil nädalapäevadel peale esmaspäeva ja pühapäeva, mil Jaani kirikus on jumalateenistus. Alttoa soovitab käia kirikus ära ka teisipäeval või reedel kell 12.15, mil seal on tasuta oreli veerandtund.

Sihtasutuse Jaani Kirik juhatuse esimehe Juhani Jaegeri sõnul käib kirikus aastas 30 000 külastajat ja neist umbes pooled on välismaalased. Niisiis ei ole sugugi kõik tartlased veel Jaani kirikus käinud. Jaegeri sõnul ei tule paljud inimesed lihtsalt selle peale, et kirik on avatud.

Tagasi üles
Back