Linnavolikogus: igihaljad teemad

Jüri Saar Foto: SCANPIX

Tartu volikogu läinud nädala istungil andsid tooni arupärimised ja nendele vastamine, sealhulgas turu saatuse, Kivisilla taastamise ja Herne tänava majasaaga kohta ehk siis kõne all oli palju igihaljaid teemasid.

Arupärimisega tegid algust sotsid. Tõnu Ints soovis ülevaadet linnavalitsuse palgapoliitikast: kas on palgatõusu ette näha, näiteks sotsiaaltöötajatel, kelle palgad on madalad?

Huvitav arupärimine oli keskerakondlaselt Artjom Suvorovilt, kes juhtis tähelepanu tõsisele puudusele, sugude erinevale kohtlemisele.

Ta tõi välja, et Tartul on neli esindusvõistkonda – Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, Tammeka jalgpallimeeskond, võrkpallimeeskond ja jäähokimeeskond  –, kellele jagati selle aasta eelarvest toetusteks kokku 163 000 eurot.

Samal ajal mängivad Eesti meistriliigas ülikooli korvpallinaiskond, Tam-meka jalgpallinaiskond ja ülikooli võrkpallinaiskond.

Suvorov soovis vastust, miks eelistati meeste võistkondi ja kas tulevikus on plaanis võrdväärselt ka naiskondi toetada ning mida arvab meeskondade eelistamisest soolise võrdõiguslikkuse volinik.

Keskerakondlane Silver Kuusik nõudis volikogu esimehelt Mihhail Lot-manilt aru, miks ta ei nõua saalis korda, sest tihti on jutlemine valjem kui jutt kõnetoolist, selle ilmekaim näide olevat, et linnapea ei märganud hiljutisel istungil, kui volikogu esimees teda kõnetooli kutsus.

Lotman pidi Kuusikule andma aru ka, miks lahkuvad volinikud massiliselt enne päevakorra läbimist ja miks nad ei registreeri enda lahkumise kellaaega, ehkki põhimäärus eeldab sellist käitumist.

Vastuseid neile linnavolinike küsimustele on oodata järgmisel volikogu istungil.

Sel korral andis linnapea Urmas Kruuse selgitusi Herne 45 maja ebaseadusliku ehitamise ja selle ehituse tõkestamise kohta, nentides muu hulgas, et arendaja rikkus seadusi ettekavatsetult.

Mäletatavasti puhkes skandaal varakevadel ja rullus läbi terve suve.

Linnapea möönis, et juhtum oli keerukas, kuid linnavalitsus võinuks lõpplahenduseni jõuda kiiremini.

«Linnavalitsus kasutas seadusest tulenevaid võimalusi ehitusjärelevalve teostamiseks ja omavolilise ehitustegevuse peatamiseks, kõike saab vaidlustada, ühtlasi saab võita aega,» ütles Kruuse.

Ta märkis, et lisaks ignoreerimist leidnud ettekirjutustele ehitus peatada võttis linn kasutusele lisameetmed, nagu pankade ja notarite teavitus, meedias korteriostjate hoiatamine ja arendaja varade arestimine, mis kogumina sundisid ehitustegevuse peatama.

«Lähtume seadusest, tõepoolest võis avalikkusele jääda mulje, et linnavalitsus on oma toimingutes käitunud ebaadekvaatselt või nõrgalt, lastes arendajal teha, mida see tahab. Väga kõrgele läksid emotsioonid, ebaõigluse tunne võimendas arusaamist, et meie maine on kahjustatud,» jätkas Kruuse.

Praegu on linnavalitsuses koostamisel dokument, mis nõuab maja osalist lammutamist, et viia see planeeringujärgsetesse mõõtudesse.

Abilinnapea Raimond Tamm andis sotside nõudel pikema ülevaate Tasku ja Plasku kvartali ehitusmahtudest ja ehituste seaduslikkusest.

Sots Ülo Veldre tundis huvi, et kui kaubatänava projekti omal ajal avalikkuse ees kiideti, oli juttu, et see jääb ööpäev läbi lahti, miks siis sellest nõudest taganeti.

Tamm möönis, et alguses tõesti oli selline plaan.«Pärast seda, kui kaaluti läbi kõik selle piirkonna turvariskid – Tasku keskuses tegelikult on probleeme seetõttu, et seal liigub erinev kontingent –, otsustasime, et keskuse avamise aeg on siiski see kõige õigem aeg, millega läbipääsu määratleda,» vastas ta.

Tamm vastas ka avaturu tuleviku kohta, küsimus oli ajendatud kesklinna üldplaneeringu koostamisel Estiko tehtud ettepanekust avaturg praegusest kohast ära viia.

«Mis on linnavalitsuses tänase päeva seisukoht: avaturg peab kesklinnas loomulikult säilima, avaturul on kindel funktsioon ja kindel roll linnaelanike seisukohalt võetuna ja mingisugust kavatsust hetkel avaturgu maha müüa linnavalitsusel ei ole,» ütles Tamm. «Mingisugust plaani avaturg ümber kolida hetkel kindlasti ei ole,» kinnitas ta veel.