Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Muumia pääseb keldriüksindusest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jaanika Anderson näitas keldrihoidlas muumiat, mis lisatakse näitusele selle avamise päeval, 26. mail. Kuraatori kehakeel näitab, et kaane mõnekümnesekundilisel avamisel tekkinud lõhn pole meeldiv. | FOTO: Sille Annuk

Tartu ülikooli kunstimuuseumiga eile hommikul tutvunud Mõniste kooli õpilased nägid enne valgete paljaste kipskujude juurde astumist pisikest tumedat muumiat. Paari päeva pärast oleks neil põhjust uuesti tulla, sest välja pannakse veel kaks muumiat.

Nimelt avatakse neljapäeval uus aastanäitus «Teekond Hommikumaale». Selle aluseks on Vastse-Kuustes sündinud baltisakslase Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) reisidel kogutud muistised ja tema reisimärkmed.

Näituse koostajad on kunstimuuseumi juhataja Jaanika Anderson ja sama muuseumi kuraator Kristiina Tiideberg. Nad olid koos kolleegidega eile keskpäevaks jõudnud väljapanekuga poole peale.

Kõige suurem asi seisab keset ruumi – püramiidi servad ja peaaegu lakke ulatuv tipp. See on Cheopsi püramiidi 50-kordne vähendus. Põhja katab suur põrandamäng, mis järgib von Richteri reise ja annab mänguliselt aimu muistse Egiptuse elust.

Näituseruumi seintel on mitmeid pildi- ja tekstirohkeid riputisi. Nende lähemaks uurimiseks tuleb huvilisel võtta aega, sest kuraatorid on teavet Vana-Egiptuse, egüptoloogia, Egiptuse-vaimustuse ning von Richteri elu ja tegevuse kohta kogunud rikkalikult.

Tõelised muumiad

Väljapanekus on ka Egiptuse püramiidide ehitamiseks tarvitatud kiviplokkide koopiaid, mille peale näituse vaatajad võivad istuda. Need näevad välja üsna loomutruud. Muumiad on aga tõelised.

Üks muistne egiptlane, mille von Richter omandas reisil 1815. aastal, lamab praegu jahedas keldrihoidlas klaasist ja puidust vitriinkirstus. Ta suri murdeealisena, vanuses 12 kuni 14 aastat, ja mumifitseeriti umbes 700 aastat eKr. «Meie ülikooli arheoloogid määrasid 2013. aasta juunis tema vanuse hammaste järgi,» ütles Anderson.

Näitusel on ka selle teismelisena surnud poisi kolju röntgenipilt. Muu hulgas tahab muuseum näidata, kuidas neid tänapäeval uuritakse ja kuidas saadakse teada, mis on nende sees.

Keldrijahedusest tuuakse see teismeline muistis näitusesaali alles 26. mail. Peagi laieneb kunstimuuseumi püsiväljapanek kõrvalasuva endise seifiruumi võrra. Sinna on kavas kujundada muumiatele hauakamber, kus oleks sobilik valgus, temperatuur ja niiskus. Seal leiavad muumiad endale pikema peatuspaiga.

Neljapäeval avataval näitusel saab vaadata ka suitsuvorstikujulist muumiat, mida hoitakse ERMis, kuid mida ei ole varem välja pandud ja mis on arvele võetud kui kala. «Tekkis kahtlus, et see ilmselt siiski ei ole kala,» ütles Anderson.

Aparaadiga äsjasel läbivalgustusel arheoloogide juures selgus, et tema kahtlus ei osutunud alusetuks. «Tegemist on krokodillipojakesega,» ütles ta.

19. sajandi algul juhtus Euroopas sageli, et Egiptusest saabunud suured muumiad tulid lõuendisse pakituna nagu seesama krokodill. Erakätesse sattunutega juhtus pahatihti nii, et omaniku kodus keriti need publiku ees meelelahutuseks kangastest lahti, et vaadata, mis seal sees siis ka on.

Von Richteri kollektsiooni muumiad, millele võrdväärseid ei ole mujal Balti riikides ja ega ka Soomes, sattusid Tartu ülikoolis professionaalide hoole alla. Nende tekstiilkatted eemaldati dokumenteeritult anatoomikumis. «Teisel neist on kõht lõhki lõigatud ja vaadatud sinna sisse,» ütles Anderson.

Mõniste kooli viienda klassi poiss Karl Theodor Grigor jättis meelde, et väike muumia püsiväljapanekus oli enne surma umbes kahe- kuni nelja-aastane Egiptuse poiss. Kas selline jubeda väljanägemisega asi ei tekitanud pettumust? Vahest oli lootust näha ilusamat muumiat? «Ma olen rahul,» ütles Grigor.

Muumiate needus

Siin-seal on kirjutatud muumiate needusest. Seda on täheldatud püramiidides vaaraode igavest rahu rikkunute puhul, mõnelgi neist käis käsi hiljem halvasti. Mõniste kooli lapsed niisugust hämarat asja ei karda.

Kummalisel kombel läks aga pärast Egiptuses käimist täbarasti Otto Friedrich von Richteril. Aastal 1814 siirdus ta uurimisretkele Türki ning järgmisel aastal koos rootslase Sven Fredrik Lidmaniga Egiptusesse ja Nuubiasse. Kuid koduteel suri ta aastal 1816 Smürnas (tänapäeval Izmir Türgis).

Näituse kuraatorite teada sai kõigest 25-aastaselt hinge heitnud rännumees Türgis ilmselt mingi viirushaiguse. Kogutud muistised jõudsid aga kaugelt maalt õnneks tema isa kätte, kes need aastal 1819 kinkis Tartu ülikoolile. Muu hulgas on nüüd võimalik näidata noore mehe täidetud päevikuid. «Need on ilusad, ohtralt illustreeritud,» ütles kuraator Kristiina Tiideberg.

Näitus «Teekond Hommikumaale» tähistab Otto Friedrich von Richteri 200. surma- ja 225. sünniaastapäeva.
-------------------

Reisimehe kollektsioon

•    Tartu ülikooli kunstimuuseumis, mis tegutseb ülikooli peahoones, avatakse

26. mail kell 16 uus aastanäitus «Teekond Hommikumaale».

•    Väljapaneku aluseks on Otto Friedrich von Richteri (1791–1816, pildil) reisid ja kollektsioon.

•    Ta sündis 1791 Tartumaal Vastse-Kuuste mõisas ning õppis Moskvas ja mitmel pool Lääne-Euroopas klassikalist filoloogiat ja orientalistikat.

•    Suri 1816 Smürnas (tänapäeva Izmir Türgis).

•    Kogutud muistised ja käsikirjad kinkis tema isa Tartu ülikoolile, et ärgitada noori samasugustele ettevõtmistele.

•    Suurem osa von Richteri kogutud Egiptuse muististest asub Venemaal Voronežis, kuhu need evakueeriti 1915. aastal Esimese maailmasõja eest.

•    Näituse «Teekond Hommikumaale» on kureerinud Jaanika Anderson ja Kristiina Tiideberg.

•    Kujundanud Silver Vahtre.

•    Näitust saab vaadata 3. märtsini 2017.

Tagasi üles