Väike energiakulu on koduostjaile enamasti veel tagumise järgu küsimus

Martin Pau
Martin Pau, reporter
:

Kinnisvaraarendajad panustavad üha usinamalt uute elamute energiasäästlikkusse, kuid esialgu pole tulevaste küttearvete suurus esimeste küsimuste hulgas, mille potentsiaalsed korteriostjad arendajaile esitavad.

Kooli 44 kortermaja Tartus Kooli ja Näituse tänava nurgal, mis valmis 2012. aasta detsembris, sai B-energiamärgise. Kõrge arvutuslik energiaklass tõotas kõigi viie korteri elanikele suhteliselt väikesi küttearveid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse keeles tähendab B-klass, et aastane summaarne energiakulu korterite ühe ruutmeetri kohta peaks jääma vahemikku 101–120 kilovatt-tundi. Kooli 44 ühistu esimees Peeter Järva tõdes pärast esimest majas elatud täisaastat, et ehitusele eelnenud teoreetiliste kulude arvutus pidaski paika.

Arvutus pidas paika

2006.–2012. aastani elas Järva uues viiekorruselises kortermajas Kalda tee 24, enne seda vanas Annelinna paneelmajas. Järva sõnul vähenesid esimese kolimise järel tema pere küttearved hüppeliselt. Kooli 44 majja asudes vähenesid soojaarved veel ligi kolmandiku, kuigi korter on eelmisest suurem.

«Ausalt öeldes olime rahul ka Kalda tee majaga, aga siin oleme veel enam,» tõdes Järva. «Detsembrikuu küttearve oli 122 ruutmeetri peale 88 eurot. Oleme väga-väga rahul.»

Vabariigi valitsuse määrus «Energiatõhususe miinimumnõuded» määratleb hoonetüübid, mille puhul kehtib kindel energiakulu vahemikus A-klassist H-klassini. A-klass tähistab väga väikest energiakulu.

Uute müüdavate eluhoonete energiaklass peab olema vähemalt C. Summaarne aastane energiakulu neis majades ei tohi ületada 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta. Seda nimetatakse energiatõhususarvuks.

Valitsuse määrus selgitab, et energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiatõhususarv arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel.

Jaanus Järva korteri 2013. aasta keskküttekulu oli veidi üle kaheksa megavatt-tunni ning elektrikulu 4200 kilovatt-tundi. See tähendab, et tegeliku tarbimise alusel on korteri energiatõhususarv veidi üle saja ehk peaaegu A- ja B-klassi piiril.

Järva nentis, et tema arvutus pole punktuaalne, sest mõned eelmise aasta arved on kaotsi läinud. Arvutusviga võib olla kuni kümme protsenti, mis aga tähendab, et Kooli 44 maja paigutub ikkagi kindlalt B-energiaklassi, järeldas Järva.

Säästlik on kallim

Kooli 44 maja ehitas aktsiaselts Colordia, kelle töö näited on veel kortermajad Kalda tee 24, Kastani 24a ning seitse kortermaja Ujula tänava ja Emajõe vahel Ranna teel. Kõik majad peale Kooli tänava elamu valmisid enne 2009. aastat, mil energiatõhusust väljendav energiamärgis muutus kohustuslikuks kõigile uutele hoonetele, mida soovitakse müüa või üürile anda.

Colordia juhataja Laur Laaneleht ütles, et Kalda tee 24 majale on tagantjärele väljastatud D-energiamärgis. Ranna tee elamutele ei ole energiamärgist veel väljastatud, kuid Laanelehe sõnul on ta elanikelt kuulnud kiidusõnu.

«Korterelamute energiatarbimise kohta meil täpset informatsiooni pole,» nentis Laaneleht. «Kalda tee 24 hoonega seoses tuleb aga silmas pidada, et ligikaudu viiendiku hoone pinnast moodustab äripind, mille suhteline energiatarbimine on suurem kui korteritel. Andmete puudumise tõttu pole mul võimalik ennustada, millisesse energiaklassi kuuluks maja juhul, kui äripind elimineerida.»

Merko Tartu on saanud Tartu linna külje all Vahi alevikus Pärna alleel valmis järjekordse maagaasiküttel kortermaja, aadress Pärna allee 8. See on esimene selle firma ehitatud B-energiamärgisega elamu.

30. maiks kavatseb Merko Tartu lõpetada naabermaja, Pärna allee 7. Ka see elamu saab B-märgise, kuid arvutused ennustavad seal kümme protsenti suuremat energiakulu. Pärna allee 8 hoone energiatõhususarv on 107 kWh/m², Pärna allee 7 hoonel 118 kWh/m² aastas.

«Erinevus tuleneb hoone geomeetriast,» ütles Merko Tartu müügijuht Cleelia Pärtelpoeg. «Majade alusplaat ja katusepind on samad, erineb korruste arv ja köetava pinna suurus.»

Pärna allee 8 on kolmekorruseline, maja number 7 kahekorruseline. Seetõttu tulebki köetava pinna kohta, mida majal number 7 on vähem, jahtuvaid ehk soojust loovutavaid pindu suhteliselt rohkem, selgitas Pärtelpoeg.

Niisiis aitab lisakorruste ehitamine hoone energiatõhusust kasvatada. Sellele seab aga kirjeldatud juhul piiri kehtiv detailplaneering.

«Kindlasti on võimalik ehitada ka A-klassi kortermaju, aga paratamatult toovad lisainvesteeringud kaasa ruutmeetri hinna tõusu,» arutles Pärtelpoeg. «Arendajana peame olema kindlad, et kliendid mõistavad ja on valmis ka maksma kõrgema kvaliteediga kaasnevat kõrgemat hinda.»

Iga protsent arvel

Vallikraavi Kinnisvara lõpetas läinud sügisel Jaamamõisa linnaosas Ladva tänavas kahe uue 18 korteriga elamu ehituse. Mõlemal majal on energiamärgis C. Ladva 5 maja energiatõhususarv on 144 kWh/m²a, Ladva 6 majal 138 kWh/m²a.

Vallikraavi Kinnisvara juhi Indrek Renteli sõnul oleks

B-märgiseks piisanud kolmekordsete klaaspakettakende ning tõhusama soojusvaheti paigaldusest, kuid see oleks tõstnud korterite hinda ümmarguselt viis kuni seitse protsenti.

Praegu pole soojakulud selles piirkonnas nii suured, et need muutuks kellelegi väga häirivaks või üle jõu käivaks, nentis Rentel mullu kevadel. Sellest ajast pole Fortum Tartu soojahinda tõstnud ning firma juhi Margo Külaotsa kinnitusel ka ei plaani.

Ladva 6 maja kortereid müü­va LVM Kinnisvara maakler Regina Michaelis ütles, et kliendid on energiatõhususe teemaga üha paremini kursis, kuid ükski kunde ei uuri esimese asjana uue maja energiaklassi.

«Ostjatele on esmatähtis korteri hind ja asukoht, seejärel elukeskkond, korteri ruumilahendus ning sellised lisaväärtused nagu rõdud, panipaigad ja sisustuslahendused,» loetles Michaelis. «Korteri valikul on järjest olulisemad edasised kõrvalkulud. /.../ Alles siis, kui arutelu jõuab kõrvalkulude kujunemiseni, tuntakse huvi selle vastu, mida A, B, C või D tähendavad.»

Seda, kuidas hoone energiaklass kujuneb ning mis meetodil see määratakse, teavad vähesed kliendid, sedastas Michaelis.

Samas rõhutas ta energiaklassi suhtelisust ning tõe selginemist alles eluruumide pruukimise käigus.

«Kui soojustus on paigaldatud ebakvaliteetselt või küttesüsteem häälestamata, ei näita ainult energiaklass midagi,» rõhutas Michaelis. «Tulemust on võimalik hinnata ikkagi kasutuses. Klientide huvi tegelike arvete vastu on igati mõistlik ja põhjendatum, kui pelgalt hoone energiaklassiga tutvumine.»

Sossehitus nullib arvutuse

Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialist, keskkonnatehnoloogia doktorant Jaanus Hallik kinnitas, et on näinud Eestis mitut uut elamut, mille arvutuslik ja tegelik energiakasutus märkimisväärselt lahknesid.

Halliku sõnul on enamasti põhjus energiaarvutuse puudulikes või valedes lähteandmetes ning kehvas ehitusjärelevalves. Tagantjärele energiamärgist küll ära ei võeta, kuid majaomanikul on kohustus energiamärgis hiljemalt kümme aastat pärast märgise väljaandmist hoone tegelike kuludokumentide põhjal ümber arvutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet selgitas, et kuna energiamärgis on praegu ehitusloa saamise eeldus, tuleb see arvutada hoonele, mida veel pole.

Sestap tuleb aluseks võtta standardtingimused, mis ei pruugi langeda kokku hoone tulevaste kasutajate tegeliku käitumisega – nad võivad olla erakordselt säästlikud, kuid ka erakordsed energiatarbijad.

«Teooria ja praktika vahel on alati väikesed käärid,» sedastas Sarmet. «Loomulikult on taunitavad suured lahknevused arvutusliku märgise ja tegeliku tarbimuse vahel. Kui on põhjust eeldada ehitusseaduse rikkumist, petmist või pahatahtlikkust, teeb järelevalvet tehnilise järelevalve amet.»

Sarmeti sõnul pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil seni andmeid ränkade seaduserikkumiste kohta. Kui amet seaduserikkumist ei näe, võib kinnisvara ostnu, kelle arvates on müüja talle energiaklassi kohta valetanud, otsida abi kohtust.

Sarmeti kinnitusel ei takista energiamärgise puudumine otseselt eluruumi ostu-müügitehingu notariaalset vormistamist, kuid notar peab sellele puudusele tähelepanu juhtima. Märgise puudumise korral võib eraisikust müüja või üürileandja saada kuni 600 eurot trahvi, firma kuni 1600 eurot.

Energiamärgis peab andma esmast infot valiku tegemisel ning see on kohustuslik müügikuulutuse juures, kuid mitte tehingu tegemisel, lisas Sarmet.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadenergiaklasskinnisvara
Samal teemal
TARTU VOLIKOGUS
Sisuturundus
TARTU LINNA PÄEV
maa elu
täna tähistatakse tartu linna päeva
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
KAUNIS JAANIAEG ON KÄES
POSTIMEHE KOHVIKU VIIMANE PÄEV. AEG MEENUTUSTEKS
SPORDIKOMMENTAAR
tuul tegi pahandust
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
RatsutamineKõik
MaaeluKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE