Palupera kooli kolm viimast klassi lähevad sügisest ilmselt kinni

Elva vallavanem Priit Värv pidi neljapäeval Palupera kooli aulas valla plaane tuliselt kaitsma, sest kohalikud inimesed ei ole kooli osalise sulgemisega nõus. Foto: Veiki Ojaperv

Palupera põhikooli tuleviku üle pidasid neljapäeva õhtul aru Elva valla ametnikud ja kohalikud inimesed. Kuigi see väike maakool töötab suure tõenäosusega ka tulevikus, plaanib Elva vald selle eelolevast sügisest muuta kuueklassiliseks.

Elva vallavalitsus andis mullu sügisel teada kavatsusest teha omavalitsuse koolivõrgus ümberkorraldusi ning 18. sajandist tegutsenud Palupera mõisakool on üks neist, kus ümberkorraldused ilmselt ees ootavad. Nimelt on vald mures koolis väheneva laste arvu pärast ning kaalub kolmanda kooliastme sulgemist. Kohalikud ja ka kaugema kandi inimesed vallaga ei nõustu ning seisavad põhikooli täieliku säilimise eest.
Lastepuudus
Palupera kooli üheksaklassilises koolis õpib tänavu 58 tüdrukut ja poissi, mis ühe pisikese mõisakooli kohta on täiesti rahuldav arv. Valla prognoosi järgi jääb Palupera koolis õpilasi tulevikus aga tunduvalt vähemaks ning valla analüüsi põhjal kooli kolmanda astme ehk 7.–9. klassi lahtihoidmine enam mõistlik ei ole.
Kuigi Palupera piirkonnas kasvab lapsi peredes küll, näitavad viimaste aastate andmed, et vaid pooled sealsed pered valivad kohaliku kooli.
Elva abivallavanem Heiki Hansen tuli neljapäeva õhtul Palupera koolipere ja elanike ette kavaga, mille põhjal tahetakse juba selle aasta 1. septembrist kooli kolmas aste sulgeda ning viia kool ühise juhtimise alla ligi kuue kilomeetri kaugusel oleva Rõngu keskkooliga. Arvutuste järgi aitaks selline korraldus vallal aastas kokku hoida 287 000 eurot, mis suunatakse tagasi valla haridusvõrku.
Et kuueklassilisel Palupera koolil elu sees hoida, pakkus vallavalitsus välja võimaluse tuua umbes viie kilomeetri kaugusel asuva Hellenurme lasteaia mudilased mõisakooli ruumidesse. Sellise käigu loogika peituks Elva vallavanema Priit Värvi sõnul selles, et pered valiksid suurema tõenäosusega nende laste Palupera koolis jätkamise, sest samas majas on juba mitu aastat lasteaias käidud.
Kogukonna vastukaja
Plaan kolmandik koolist sulgeda ja viia kool Rõngu kooliga ühise juhtimise alla ei meeldi kohalikele inimestele sugugi. Arutelul kõlas elanikelt põhilise murekohana niigi väikese rahvaarvuga Palupera kandi kunstlik väljasuretamine.
Lapsevanemad tõid argumentidena välja näiteks, et kui üks lastest lõpetab kuuenda klassi, peab ta minema teise kooli ning logistiliselt on siis mõistlik ka nooremad lapsed Palupera koolist ära võtta.
Lisaks on inimestel mure kooli identiteedi ja traditsioonide pärast, mis Rõngu kooliga liites võivad kaotsi minna või ära ununeda.
Paluperas oli neljapäeva õhtul arutelul kohal ka Tartu valla elanik, riigikogu liige Kert Kingo (EKRE), kes küsis vallavanem Priit Värvi käest, et kas vald on uurinud põhjuseid, miks kodukoha lapsed oma kooli ei vali, ning mida on vald on teinud ära selle heaks, et piirkond atraktiivsemaks muuta.
Kuigi konkreetseid uuringuid selle kohta tehtud ei ole, on Priit Värvi sõnul Palupera kool hästi turundatud ja kohalike seas tuntud. «Kogukonnal on alati olnud võimalus teha tööd selle nimel, et piirkonnas oleks kooliminejate protsent suurem, kuid paraku on viimased aastad see väike olnud,» sõnas vallavanem. «Ometi on kooli tase väga kõrge ja õpetajad hinnas.»
Õpilased kannatavad

Vahepeal laadaks kiskunud arutelul võttis emotsionaalselt sõna ka Palupera kooli direktor Svetlana Variku, kes nentis, et õpilasi on tõepoolest osas klassides vähe ning kogu vaidluse juures valla ja kogukonna vahel on laste huvid justkui kõrvale jäetud.
«Siin koolis on neid lapsi olnud, kes on kooli vahetanud sellepärast, et neil pole kellegagi sotsialiseeruda. Tutvumine teiste lastega on suur ja tähtis osa laste arengust,» rääkis Variku.
Koolijuhi sõnul on näha õpilaste arvus langustrendi ning mingid muutused peab lähiajal tegema, et anda lastele võimalikult  head haridust ja hoolitseda ka nende sotsiaalse keskkonna eest.
Palupera kool pole viimased kolm aastat enam võistlustel ega olümpiaadidel eriti käinud, sest võistkondi on keeruline kokku saada või on olümpiaadidele minejaid ainult üks, kellele võib transpordi korraldamine olla keeruline.