Hooldusperesid võiks olla palju rohkem

Kui laps ei saa kasvada sünnikodus, vajab ta ajutist või pikemat hoolt väljaspool oma perekonda, kas siis asutuses pere- või asenduskodus, endise nimega lastekodus või asendusperes. Asendusperesid on mitut liiki.

Lapsendajapere võtab eluaegse vastutuse hoolitseda lapse eest tingimusteta. Lapsendaja ja lapsendatu vahel kehtivad samad õigused ja kohustused nagu peres, kus ema ja isa kasvatavad oma lihast last.

Eestkostepere on sageli lapse lähisugulaste pere. Kohus otsustab, et näiteks vanavanemast, tädist või onust saab lapse seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest. Mõnikord võib eestkostjaks olla inimene, kes ei ole lapsele sugulane.

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab ja kuidas omavalitsus teda toetab. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes samal ajal toetab lapse huvist ja vajadusest lähtuvalt tema sidet bioloogilise pere ja teiste lähedastega.

Nii lapsendaja-, eestkoste- kui hoolduspere vanemad saavad tuge teenustest, mida Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldab sotsiaalkindlustusamet ja mida osutavad ka mitmed organisatsioonid. Hooldus- ja lapsendajapered saavad ettevalmistuse ka kasuperedele mõeldud PRIDE'i koolitusest, koolitusele on oodatud ka eestkostepered.

Eesti asendus- ja perekodudes elab 784 last.

Hooldusvanematega elab 148 last, kes on laiali 120 peres. Eestis on lapse tulekuks valmis veel 32 ettevalmistuse saanud peret.

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talituse nõunik Nadežda Leosk leiab, et hooldusperesid võiks olla palju rohkem. Hea on see, et kui varasematel aastatel pääsesid peredesse vaid väikelapsed, siis nüüd leidub hooldusperesid ka varateismelistele. Ligi 800st asendus- või perekodus elavast lapsest suurem osa ongi aga kümme ja enam aastat vanad lapsed. Iga laps peaks kasvama kodus, oma pere keskel, sest iga laps vajab hoolt ja armastust, kindlat inimest enda kõrvale ning turva- ja kuuluvustunnet.

Aastas eraldatakse perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb sünniperesse, ent paljudel pole see võimalik.

Loe rohkem www.hoolduspere.ee

AIME JÕGI

Mida elus ette võtta? Raha, karjäär... Või päästa neli lastekodulast!

Päästjatel tuli kustutustöödele appi kutsuda piirivalvepaat