Raimond Tamm: juulirevolutsioon bussinduses

Raimond Tamm Foto: Margus Ansu

Loomulikult ei ole ka praegu Tartu bussiliinivõrk ideaalne ja meie ühistranspordisüsteemis on ridamisi esilekerkivaid ülesandeid, mida me püüame paindlikult lahendada.

Möödunud suvel tehtud suured ümberkorraldused Tartu ühistranspordis on kasvatanud igapäevaste bussisõitjate hulka. Bussipiletite müügi ning sõitude arvu statistika annab meile esmase tagasiside ellu viidud muudatuste mõjust, kuid veelgi sisukamate järelduste tegemine eeldab põhjalikumat analüüsi.

Alanud aastal on meil plaanis see ette võtta. Hea meel on ka selle üle, et liinivõrgu muudatus pälvis Tartu aasta teo konkursil tihedas konkurentsis tartlaste poolehoiu.

Sagedamad väljumised (mitmel liinil päevasel ajal iga 10 minuti järel) ning ühel ja samal marsruudil edasi-tagasi liikuvad bussid on rõõmustanud paljusid seniseid bussikasutajaid ja toonud bussidesse uusi sõitjaid. Oleme paremate ühenduste ning tihedamate sõidugraafikute eest saanud positiivset tagasisidet mitmest linnaosast, kuid iseäranis hea meel on Kvissentalist ja Ihastest saadud tagasiside üle, sest seal on suurem osa elanikest harjunud igapäevaseks liikumiseks autot kasutama ja parem bussiühendus saab aidata seda praktikat muuta.

Järgnevalt võrdlen 2019. aasta teist poolaastat sama perioodiga aasta varem. Liinibussides registreeritud sõitude arv kasvas 9,7 protsenti. Eriti positiivne on perioodipiletite müügi kasv, mis näitab uute püsisõitjate teket. Nii 30 kui ka 90 päeva piletite müük on kõigil kuudel ületanud aasta varasemat taset.

Näiteks 90 päeva piletite müük on kasvanud keskmiselt 13 protsenti. Arvestades linlaste tegelikke liikumisvajadusi, ei ole ka see meile üllatus, et näiteks detsembris on 54 protsenti sõitudest tehtud kolme kõige populaarsema liini bussides. Kõige rohkem sõite, keskmiselt 7300 registreeritud sõitu päevas, tehakse 2. liini bussidega, kuid tihedalt on kannul 1. liin ja ainult veidi tagapool liin 4.

Kuna avaturu juurde ei vii ühtegi magistraaltänavat, on uute otseühenduste loomine vastuolus kiirete bussiühenduste põhimõttega.

Alates möödunud aasta juulist saab kõigis meie liinibussides sõidu eest tasuda viipemaksega. Tänu sellele oleme tublisti vähendanud bussijuhtide käest ostetavate piletite hulka, mille eesmärk on minimeerida busside seisuaega peatustes. Bussidest ostetud tunnipiletite arv on kokkuvõttes kasvanud, kuid bussijuhtidelt ostetud piletite arv on vähenenud pea poole võrra.

Bussijuhtidelt osteti ühes kuus kuni 10 000 piletit vähem kui aasta varem.

Autostumise kiire kasvu üks peamisi põhjusi on valglinnastumine ehk linna piirist väljapoole jäävate asumite elanikkonna kasv. Heal tasemel ühistransport aitab autokasutamist vähendada ning selle nimel teeb Tartu linn juba mõnda aega koostööd Luunja ja Tartu vallaga ning linnaliinid teenindavad osaliselt ka naabervaldade asumeid.

Uue liinivõrgu käivitamisest saadik on märkimisväärselt kasvanud bussikasutajate hulk väljaspool linna piire. Tartu valla aladel paiknevatest linnaliinide peatustest tuli mullu teisel poolaastal bussile 86 protsenti rohkem sõitjaid võrreldes esimese poolaastaga ning Luunja valla aladel 63 protsenti rohkem.

Loomulikult ei ole ka praegu Tartu liinivõrk ideaalne ja meie ühistranspordisüsteemil on ridamisi esilekerkivaid ülesandeid, mida me püüame paindlikult lahendada. Ühistranspordisüsteem on keeruline ning seondub paljude detailidega ja seetõttu on täiesti normaalne, et süsteemi paremaks timmimine on järjepidev protsess.

Täiesti uuel kujul käivitunud liinivõrk vajas tundma õppimist ja harjumist, nüüdseks on suurem osa sõitjatest selle omaks võtnud. Veel paljud bussisõitjad aga ei arvesta ümberistumisvõimalustega ja kasutavad vaid otseühendusi. Usun, et paljudes linnades tavapärased ümberistumised saavad ka Tartu ühistranspordis järjest loomulikumaks.

Pool aastat tagasi käivitunud uues liinivõrgus ning bussigraafikutes on nüüdseks tehtud mitmeid muudatusi, ikka selleks, et bussid liiguksid linnas võimalikult sõitjate vajaduste järgi. Linn areneb pidevalt ja liinivõrk peab arvestama inimeste tegelike liikumisvajadustega.

Meile teeb muret busside graafikus püsimine tipptundidel. Jälgime pidevalt tegelikku olukorda ning sätime graafikuid vastavalt vajadusele. Liinide läbi sõitmise ajad töötati välja teoreetilisena ning need ei vasta kõigil juhtudel tegelikele võimalustele. Esimene suurem ajagraafikute kohendamine oli septembris, kuid ka hiljem on olnud tarvis muudatusi teha. Olen kindel, et esimese aasta jooksul saame graafikud sedavõrd kenasti paika, et bussid tavaolukorras enam ei hiline.

Veel üks oluline bussigraafikutega seonduv muudatus sai tehtud sügise hakul. Nimelt sõidavad paljusid olulisi sihtkohti ühendavad ringliinid 9 ja 9a alates septembrist ka nädalavahetuseti ning alustavad hommikul varem. Ringliinidel väljuvad bussid küll märksa harvemini kui pendelliinidel, kuid võimaldavad ümberistumiseta sõita suurematesse kaubanduskeskustesse, kalmistutele, turule, Anne sauna, haiglasse, bussijaama, raudteejaama jne.

Paljud bussisõitjad ei arvesta aga veel ümberistumisvõimalustega ja kasutavad vaid otseühendusi.

Lisaks bussigraafikutele kohendame järjepidevalt ka liinivõrku. Näiteks on teemaks olnud juurdepääs Raja tänava haiglakompleksile. Veebruarikuu alguses on kavas muuta bussiliini nr 12 marsruuti selliselt, et kesklinnast Lõunakeskuse suunas hakkab buss läbima peale Eerika bussipeatust Ringteel Raja tänava haiglakompleksi lähistel asuvat peatust Haigla ning seejärel sõidab Lõunakeskusesse. Läbimata jääb ​Mileedi peatus. Kesklinna poole sõites jääb bussi marsruut samaks.

Üks sagedamini esile tõstetud teemasid on olnud bussiühendus avaturuga. Praegu viib turu juurde Turu peatusesse kolm liini, kuid linnavalitsusse on jõudnud mitmeid pöördumisi, milles soovitakse otseühendusi avaturuga enamatest linnaosadest. Kuna turu juurde ei vii ühtegi magistraaltänavat, on uute otseühenduste loomine vastuolus kiirete bussiühenduste põhimõttega. Seda enam, et aktiivse bussiühendusega Turu tänava äärsed bussipeatused on vaid 250–300 meetri kaugusel. Turu tänava asemel mööda Väike-Turu ja Soola tänavat kulgev bussiliin pikendab mitmeid minuteid nende sõitjate teekonda, kes ei taha avaturule.

Ühistranspordi puhul ei ole võimalik tagada, et buss viib nii-öelda uksest ukseni. Mõnesajameetrised jalutuskäigud on paratamatult normaalne osa ühistranspordi kasutamisest.

Ilmselt kõige ootamatum mure kerkis esile Kvissentalis, kus busside lõpp-peatus tekitas kohalikele elanikele probleeme: varahommikune müra, suitsetavad ja omavahel kõval häälel jutlevad bussijuhid. Lahendame olukorra selliselt, et kolime busside lõpp-peatuse Kvissentalist ära liini teise otsa, kus peatus paikneb elamutest kaugemal.

Veel mõnel juhul on tartlaste tagasiside olnud ka üllatav. Näiteks on Põllu tänavalt pöördutud murega, et iga 10 minuti järel liikuvad bussid tekitavad nii suurt müra, et kortermajas elamine on muutunud väljakannatamatuks.

Loomulikult on inimesed erineva müratundlikkusega, kuid oleme samast asukohast saanud ka elanike tagasisidet, et müraprobleemi pole, ning rõõmustatakse hoopis sagedase bussiühenduse üle. Võta siis nüüd kinni ja püüa kõigile meele järele olla.

Mullu juulis hakkasid sõitjaid vedama 64 uut gaasibussi. Algul kasutati kütusena maagaasi, kuid selle aasta algusest sõidavad kõik bussid keskkonnasäästlikuma biogaasiga (biometaaniga). Tartu ühistransport on seega keskkonnamõju vähendamisel jõudnud täiesti uuele tasemele.

Loodan väga, et uued, mugavad, keskkonnahoidlikud ning tihti väljuvad bussid toovad juurde üha uusi sõitjaid. Loomulikult ootame alati kõiki asjalikke ettepanekuid, mis aitavad bussiliiklust Tartus paremaks muuta.

Tartu on seadnud eesmärgiks, et jalgsikäimise, rattasõidu ning ühistranspordi osakaal tartlaste igapäevastes liikumistes kasvaks järjepidevalt. Bussiliiklus, rattaringlus ning muud ühiskasutust soosivad teenused käsikäes aitavad meil jõudsalt soovitud suunas liikuda. Sel viisil säästame väärtuslikku looduskeskkonda ning võimaldame järeltulevatel põlvedel elada rohelises, puhtas ja ohutus linnakeskkonnas.