/nginx/o/2011/05/12/580548t1hb7a2.jpg)
Just nii võib kokku võtta kultuurikomisjoni nüüd juba endise esimehe Natalia Trošina (KE) sõnavõtu Tartu volikogu viimasel istungil.
Tartu linnavolikogus: häbi volikogu pärast
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
6. juuni 2011, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trošina rääkis kõnetoolis sellest, et endise abilinnapea Karin Jaansoni (RL) umbusaldamine olukorras, kus tema tööle polnud teha ühtki etteheidet, oli piinlik ning et sellised meetodid viivad alla volikogu töövõimet ja autoriteeti.
Muidugi ei rääkinud Trošina seda niisama. Päevakorra järgi pidi IRLi ja Reformierakonna võimupositsioonide võtmine jätkuma kahe endise võimuliidu aegse komisjoniesimehe umbusaldamisega.
Nii Trošina kui ka linnavarakomisjoni esimees Urbo Vaarmann (KE) pidasid targemaks ise tagasi astuda, aga selle ka suurelt välja mängida.
Dramaatilisuse lisamiseks luges Trošina kõne lõpus Mart Rauda: «Minu maa, minu rahva õnn, minu maa ja mu rahva mured, suuremad on minu enese elamisrõõmust või
-tusast.»
Olev Raju (KE) seadis aga kahtluse alla, kas kultuurikomisjoni edaspidi vaja ongi, sest enamasti arutavad samad eelnõud läbi ka hariduskomisjon ja rahanduskomisjon. Nii tegi ta ettepaneku komisjoni töö lõpetada 15. juulist ja märkis, et linnaeelarvele tooks selline samm säästu 3000 eurot aastas.
Niisamuti leidis Raju mõistliku olevat lõpetada linnavarakomisjoni töö, mis oli tarvilik erastamise kõrgajal, nüüd aga igand. Raju viitas, et enamik komisjoni istungeid on niigi elektroonilised, kuid elektrooniline istung diskussiooni ei võimalda.
Lisaks sellele andis Raju üle kaks arupärimist, millest üks oli ajendatud kartusest, et lasteaednike palgaraha võib septembriks otsa lõppeda, teine aga seotud haridusosakonna kahtlaste ja skandaalsete koolitustega.
Seda enam, et agentuur odna-baba-govorila väitvat, et kõnealust koolitusraha on tarvitatud massiliselt mõne erakonna kandidaatide koolitusteks. Raju nõudis volikogule ülevaadet selleni välja, kes koolitustel osalesid.
Vahest kõige sõnarohkem oli arutelu parkimistasude määruse üle, mis tõstab C- ja B-piirkonnas parkimistasu määrasid, A-piirkonnas aga langetab.
Siin võtsid küsida peamiselt sotsid, keda huvitas, mis oli eesmärk – kas rohkem raha linnakassale või rohkem autosid linnakeskusest eemale? Vastustega nad ilmselgelt rahule ei jäänud.
Kui abilinnapea Raimond Tamm (RE) seadis esikohale parkimiskorralduse reguleerimise ja nimetas 60 000 eurot aastas lisatulu teenimist teisejärguliseks, siis linnamajanduskomisjoni esimees Verni Loodmaa ei jätnud kahtluse kübetki, et olukorras, kus parkimistasust linnaeelarvesse laekuv raha on kokku kuivanud, ei tohi ära unustada ka linnakassa täitmist.
Kas enam kui 900 000 krooni (60 000 eurot) on suur või väike summa, sõltub muidugi vaatenurgast, aga Tartu rahaasjade täbar seis pole ka kellelegi teadmata ja tunda annab see iga päev.
Jarno Laurile (SDE) vastates ütles Tamm, et 56-protsendine tõus võib tunduda suurena, ent Tallinnaga võrreldes jääb hindades jupp vahet sisse.
«Küsimus on emotsionaalne, aga üks euro tunni eest võiks B-piirkonnas olla õiglane hind,» leidis Tamm.
Edasi aasis Laur, et parkimistasu ei saa käsitleda emotsionaalse küsimusena, kui kesklinna äridel ja kohvikutel on probleemid, inimesed lähevad hoopis äärelinna suurte parklatega kaubakeskustesse.
«Kui tahame, et kesklinnale omane miljöö säiliks, tuleks A-tsoonis pikendada tasuta parkimise aega,» väitis ta.
Kui aga eesmärk on vanalinnas parkimiskoormust vähendada, ei teeni A-piirkonna hinna langetamine Lauri arvates seda eesmärki küll kuidagi.
«Me ei räägi ratsionaalsest parkimiskorralduse muutmisest, vaid sellest, et kuskilt on hädasti vaja kümned tuhanded eurod kokku koguda, et paariks kuuks tasuta bussiliin käima panna.»
Nüüd nähvas Loodmaa vastu: «Võib-olla seal, kus on nurmed ja niidud ja põllud ja metsad, pole vaja parkimist korraldada.» Loodmaa viitas nii ilmselt sellele, et Jarno Laur on ühtlasi Väätsa vallavanem.
Laur rõhus aga eelnõu ja taotluste vastuoludele: «Siin on sisemine ebajärjekindlus, aga ma saan aru, et linnas on tänavad kitsad ja selle tõttu silmapiir ka rohkem piiratud.»
Hääletus läks, nagu tavaliselt. Parkimise hind tõuseb ja muud parkimiskorra muudatused jõustuvad 1. juulist.