Loe poiste ja tüdrukute endi arvamusi erinevast kohtlemisest koolis

TRT03: TORMI S

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Miks on poiste ja tüdrukute õppeedukus koolis erinev ja miks poisid ikkagi gümnaasiumisse ei jõua? Selle üle arutlevad Tartu Kesklinna kooli õpilased.

Vastavad Tartu Kesklinna kooli üheksanda klassi poisid

Milline on tüüpiline poiss ja tüüpiline tüdruk klassiruumis?

Tormi Sõber (16)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Põhiline vahe on selles, et tüdrukud üritavad tunnis õppida. Poisid üritavad ka, aga nad ei taha, et keegi näeks seda. Nad varjavad seda, tehes lollusi. Õppimine on sotsiaalsetes standardites ju ebamehelik.

Koolis ei võistelda poiste seas sellega, kes on akadeemilistes asjades kõige parem, vaid kes suudab mingi lollusega hakkama saada. See on lihtsam, sest nad tahavad lihtsalt tagasisidet, et said millegagi hakkama. Ei ole tähtis, kas see on halb või hea.

Tüdrukutesse on õpetajatel alati suhtumine, et nad teevad tööd ja saavad enamasti häid hindeid. Poiste puhul oleme näinud, et kui keegi millegi halvaga hakkama sai, siis on alati kindel rühm poisse, keda hakatakse kõige esimesena kahtlustama. Poisid hakkavad ennast selle läbi defineerima ja teevadki edaspidi selliseid asju, mida nende puhul märgatakse. Kui inimesed defineerivad ennast pigem negatiivsete asjade kaudu, siis nad hakkavad ise sellesse uskuma ja muutuvadki sellisteks.

Aga kui näiteks gümnaasiumis ootused poisi suhtes muutuvad, tekitab see segadust. Põhikooli üheksandik ei tundu nii suur inimene kui gümnaasiumiõpilane.

Muutma peaks mitte ainult poiste endi suhtumist, vaid ka suhtumist poistesse. Ma olen ise õpilane, kes tahab õppida asju, millest ma mingit kasu näen. Tundides, kus ma olen alati hästi õppinud, suhtub õpetaja minusse hästi. Aga tundides, kus ma olen kaks-kolm aastat halvasti õppinud ja nüüd, üheksandas, aru saanud, et peaks õppima hakkama, on õpetajal ikka see vana suhtumine. Pikaajalist juurdunud suhtumist on väga raske muuta.

Erik Markos Poska (16)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Minu klassis poisid ja tüdrukud väga ei erine. Tüdrukud räägivad tunnis isegi rohkem kui poisid. Mulle endale meeldib tunnis kõrvaklappidest muusikat kuulata ja seetõttu olen ma vaiksem. Aga klassis on meil ikka korralik lärm. Kui tüdrukud räägivad, siis õpetajad neid väga ei keela, poisse keelatakse ikka rohkem. Kui poisid midagi teevad, on kohe märkused sees, aga tüdrukutele ei tehta väga midagi.

Meil sellist õpetajat ei ole, kes arvaks, et tüdrukud õpivadki paremini. Ma ise olen päris hea õpilane ja ma väga ei pinguta. Õpetajad teavad seda ja ootavad, et ma õpiks rohkem.

Meie klassis poisid ka pingutavad, aga mõnes aines lihtsalt pea ei võta. Poisid võibolla pingutavad mõnes aines rohkem, et kolme kätte saada. Tüdrukud tuubivad ka ilmselt rohkem, aga nad saavad enamasti paremaid hindeid.

Ma tahan ise minna gümnaasiumisse. Aga enamik poisse on põhikooli üle jala teinud ja gümnaasiumisse väga ei taha minna, lähevad kutsekasse. Tüdrukud tahavad ikka ülikooli saada.

Poisid tegelevad lihtsalt sellega, millega tahavad. Koolielu on tegelikult vahepeal täitsa väsitav. Ma ise ka ei keskendu kodus väga koolile, sest see ajab mind vahepeal tõesti närvi.

Saša Põder (15)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

On tüdrukuid, kes on vaiksemad, ja samas on tüdrukuid, kes on lärmakamad. Poistega on sama. Aga kõige tüüpilisem poiss on hästi avatud, energiline, räägib palju.

Kui poisid lärmavad palju, siis õpetaja keelab. Kui nad sosistavad, siis õpetaja ikka keelab. Aga kui tüdrukud, kes ei lärma üldse, sosistavad vahel, siis seda sosistamist õpetaja ei keela. Mingit väikest lärmajate gruppi karistatakse, pannakse näiteks halvad hinded. Aga need poisid, kes selle grupi juures istuvad, paneb õpetaja sinna gruppi sisse, kuna nad on poisid. Kui näiteks istuks järjest neli poissi, kaks tüdrukut ja veel kaks poissi, siis ilmselt need kaks poissi ei oleks sel hetkel karistatud, sest tüdrukud eraldavad need grupid ära.

Mul on tunne, et tüdrukutel on kohati paremad hinded. Samas poisid teevad asju julgemalt. Tüdruk täidab tööülesannet võimalikult korralikult, saab viie. Mina mõtlen, kas ma saan seda ülesannet teistmoodi lahendada. Siis ma olen rebel, julgen rohkem, olen energilisem ja õpetaja vaatab, et see ei sobi.

Tundub küll, et õpetajad annavad hindeid võrdselt, aga nad on naised ja nad õpetavad kõiki nagu tüdrukuid. Vaated, mida nad edasi annavad, on rohkem naiselikud. Poisid ei saa ennast väljendada, võibolla kaob õppimise huvi ära ja hinded lähevad alla.

Näiteks algklassides oli meil kehalise tund tüdrukutega koos. Jalgpallis valisid tavaliselt kaks kõige paremat poissi tiimid. Nad tunnevad, et neil on otsustusvõime, nad on paremad, saavad ise valida. Aga need, kes ei vali kunagi, jäävadki tagaplaanile, arvavad, et see, kes on seal ees, otsustab. Aga kui tüdrukud valiksid tiimid, tekiks ka neil tunne, et neil on võimalus otsustada, teha oma valikuid, rohkem riskida.

Peaks rohkem rolle segama ja andma ka nõrgematele otsustusõigust. See võrdsustaks õppimishimu ja tulemusi. Enamik firmajuhid on mehed, aga kui anda ka tüdrukutele otsustusvõimet, võibolla tuleks ka neist rohkem firmajuhte.

Vastavad Tartu Kesklinna kooli üheksanda klassi tüdrukud

Milline on tüüpiline poiss ja tüüpiline tüdruk klassiruumis?

Johanna Eliise Teder (16)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Kindlasti on tüdrukud kohusetundlikumad. Neil on suurem konkurents. Sõbranna pealt vaadatakse, kui tark tema on, milline sina tahad olla. Millised hinded temal on, milliseid sina tahad.

Aga poistel on väikesest peale teistsugune suhtumine. Nad ei hooli õppimisest niipalju, nad hoolivad mingitest muudest tegevustest. Neile ei ole õppimine ja hinded üldse nii tähtsad, tähtis on lihtsalt kooli lõpetamine.

Ma arvan, et õpetajad ei oota poistelt nii häid tulemusi kui tüdrukutelt. Tüdrukud on ennast rohkem näidanud, suudavad rohkem õppida. Poiste seas ei ole see nii oluline.

On õpetajaid, kes õpetavad neile, kes tahavad õppida. Aga kui on poisid või tüdrukud, kes ei hooli sellest ainest, lihtsalt istuvad või on oma telefonides, siis õpetaja ei viitsi nendega tegeleda.

Poiste ja tüdrukute käitumine oleneb inimesest. On rahulikumaid ja on aktiivsemaid. Igas klassis on natukene nahaalsemaid, kes käituvad teistmoodi. Arvan, et see tuleb kodusest kasvatusest, et tüdrukud on kohusetundlikumad ja korralikumad.

Oleneb küll õpetajast, aga kui on valida, kas tegeleda rohkem rahmeldava poisi või rahuliku tüdrukuga, siis muidugi õpetad sa rohkem tüdrukut. Aga minu arust otsest õpetajapoolset valimist meie klassis ei ole. Kuid õpetajad peaksid olema rohkem valmis selleks, et poisid käituvadki teistmoodi.

Iris Paarop (15)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Tüüpiline tüdruk on selline, kes teeb tunnis kaasa, üritab hästi õppida, tema eesmärk on lõpetada põhikool neljade-viitega, et minna edasi gümnaasiumisse. Et käitumine ja hoolsus oleksid kindlasti eeskujulikud.

Tüüpiline poiss on selline, kes üritab võimalikult lihtsalt põhikoolist läbi saada. Ta ei pane nii suurt rõhku õppimise efektiivsusele, on rahul kolmedega. Kuigi, kui ta viitsiks, siis tal oleks võimalik õppida ka viitele. Ka käitumine ja hoolsus on poistel kehvemad kui tüdrukutel.

See võib tulla küll sellest, et kui lasteaias juba oodatakse poistelt aktiivsemat käitumist ja tüdrukutelt rahulikumat, siis poisid harjuvadki sellega ära, et neilt oodatakse vähem.

Õpetajate puhul on näha, kuidas tüdrukutele tehakse järeleandmisi. Kui poisid räägivad tunni ajal juttu, siis nad saavad kohe märkuse, aga kui tüdrukud räägivad, siis neile lihtsalt öeldakse, et olge vaiksemalt.

Õppetöös üritab õpetaja tüdrukut rohkem järele aidata, et ta pingutaks rohkem. Aga kui poiss on kolmeline, siis õpetaja ei pööra sellele nii suurt tähelepanu. Tüdrukutelt oodatakse kuidagi rohkem, et nad õpiksid paremini.

Võibolla poisid ongi muutunud nii mugavaks ja kui põhikoolis õpetajad ka räägivad, et gümnaasiumis on nii raske, siis nad ei tahagi seda suurt vastutust võtta ja õppima hakata. Aga tüdrukud teavad juba, et käivad põhikoolis selleks, et minna gümnaasiumisse ja teha tulevikus sellist karjääri, nagu nad tahavad.

Mul on vanem vend, kes on lõpetanud gümnaasiumi. Olen temalt kuulnud, et on küll raske, aga mitte väga hull. Põhikoolis õpetajad aga räägivad nii palju kogu klassile, et gümnaasium on nii raske ja te ei saa seal hakkama. Minu arust pingutatakse sellega üle.

Ilona Kann (15)

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Ma arvan, et tüdrukud on rohkem kohusetundlikud ja nende suhtumine õppetöösse on parem, nad muretsevad oma õppimise pärast. Mina küll muretsen. Ma ei jõua küll kogu aeg õppida, aga kui on mingi suurem kontrolltöö, siis ma võtan kätte ja teen selle ära. Aga poisid on pigem õnnelikud, kui saavad oma kolme või nelja kätte.

Meil on klassis tegelikult väga targad poisid, aga nende hinded võibolla ei ole nii head, sest nad ei viitsi. Aga tõesti, kui nad õpiksid, siis nad oleks väga targad. Mina konspekteerin tunnis, et mul oleks pärast kuskilt õppida. Nemad teevad tööd selle põhjal, mis neile tunnist meelde jääb.

Õpetajad justkui ei julgeks tüdrukuid halvasti kohelda. Isegi kui tüdrukud käituvad täpselt samamoodi nagu poisid, siis õpetaja ütleb lihtsalt, et ärge tehke, aga poisid saadab sama käitumise eest tunnirahu klassi. Me käitume ju täpselt samamoodi ja oleme oma telefonides.

Aga poisid on võibolla julgemad, hakkavad vastu ja ütlevad, et nemad ei teinud. Kui keegi teeb mulle mingi märkuse, siis ma räägin lihtsalt vaiksemalt edasi, kui jutt jäi pooleli, aga ei ütle vastu, et mina ei teinud.

Näiteks istun ühes tunnis oma klassivennaga koos. Tal kadus selle aine töövihik ära ja iga kord, kui seda kaasas polnud, sai ta märkuse. Nüüd ma olen öelnud enda töövihiku kohta, et see on tema oma, aga mina ei saa märkust, et mul pole töövihikut. Tema ka ei saa märkust ja nüüd on kõigil parem.

Me oleme ju samalt tasemelt kõik alustanud. Kui poisid viitsiksid ka õppida, siis miks meil ei peaks olema koolis samad tulemused?

Tagasi üles