Emajõelinna raad tahab muuta lapse sünnitoetuse jagamise korda selliselt, et suurem osa rahast makstaks välja alles pärast lapse kaheaastaseks saamist. Linnapea Urmas Kruuse sõnul tahab linn sel moel koos riiklike toetustega rahavoogusid ühtlustada, mitte ei võtle skeemitamise vastu.
Kui praegu saab laps esimesel ja teisel aastal 2500 krooni ning kolmandal aastal 3000 krooni, siis uue, volikogule saadetud kava järgi saaksid alates 1. jaanuarist 2010 sündivad lapsed esimesel eluaastal 1000 krooni, teisel aastal 2000 krooni ning kolmandal aastal 5000 krooni.
Kokku maksab linn lisaks riiklikule sünnitoetusele täiendavat lapsetoetust linnas sündivatele lastele 8000 krooni ning alates pere kolmandast lapsest 10 000 krooni.
Kruuse selgitas Tartu Postimehele, et linn ei püüa võidelda nende vastu, kes kirjutavad end lapse sünni ajaks mõnest vaesemast omavalitsusest Tartu kodanikuks, et saada osa linna toetusest. «Vastupidi, mul pole midagi selle vastu, kui inimene arvab, et Tartu on tema lapse kasvamiseks parim koht.»
Meeri hinnangul ei saa linn otsest kahju ka siis, kui näiteks lapse ema end koos lapsega pärast sünnitoetuse kättesaamist uuesti linnast välja kirjutab. «Keskmist palka teeniv inimene toob linnakassasse kahe aasta vältel ligikaudu 20 000 krooni tulumaksu. Kui linn sellest 8000 välja maksab, ei saa linn ju kahju.»
Lasteaiakohtade planeerimisel võivad sellised inimesed küll veidi segadust tekitada, tunnistas Kruuse. Samas, kui inimene siiski soovib Tartus lasteaiakohta, on tema registrijärgne elukoht Tartus kohustuslik.
Toetuste jagamise uue skeemi järgi korvab toetuse esimene osa vähendamist riiklik sünnitoetus 5000 krooni igale lapsele. Teise osa saamise ajal on lapsevanem vanemahüvitise saaja ning sissetulek kindlustatud.
Lapse teiseks eluaastaks on riiklikest toetust aga alles vaid igakuine lapsehooldustasu summas 600 krooni, mistõttu peab linnavalitsus vajalikuks toetada lapsi just sel ajahetkel kõige enam.
Tartu abilinnapea Karin Jaanson tunnistas siiski, et ühes toetuskorra muutmisega lükkab linn sünnitoetuse väljamaksmist osaliselt edasi. Sel moel tuleb linnaeelarvest tuleval aastal maksta välja 2,2 miljonit krooni vähem.