/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/19/16367051t1hba80.jpg)
Kui kõik laabub praeguse plaani kohaselt, kaob 19. oktoobri hommikul Tartu linnapildist endise keskkatlamaja kõrge korsten. See lõhatakse 15 meetri kõrguselt maapinnast ning langetatakse Turu 18 kinnistule loode suunas, piki Emajõge.
Aastakümneid Tartu siluetis olnud korsten langeb suure pauguga (1)
Lõhkamise ajal on ohuala projekti põhjal 200 meetri raadiuses korstnast arvates, mis tähendab liikluse seiskumist Emajõel, Turu tänaval ja lähikonna väiksematel tänavatel ning ka muudatusi bussiliikluses.
Hinnanguliselt on neid piiranguid vaja kuni pooleteiseks tunniks. Kõrvalised inimesed peavad ohualast lahkuma ja kaasatakse turvafirma. Korstna langetamistrajektoorile rajatakse kaitsevallidega kraav, mis takistab kildude laialipaiskumist ja vähendab tolmupilve levikut.
Kukub kindlas suunas
Ohuala määramisel arvestatakse lõhketöödega kaasnevaid mõjusid, milleks on maavõnked (vibratsioon), müra, lõhatava kivimi laialipaiskumine, tolmu ja plahvatusgaaside levik. Langemise jooksul võib korsten puruneda mitmeks tükiks, kuid see ei mõjuta langemise suunda ega trajektoori. 15 meetri kõrgusel on korsten ühtlase diameetriga ning puuduvad lisaavaused, mis võiksid mõjutada korstna langemist.
/nginx/o/2024/09/19/16367052t1h04b1.jpg)
Lõhketööde ohualasse jäävad maa-alused sideliinid, elektrikaablid, gaasitorustik, soojatorustik, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning eraisikute ja ettevõtete omandis olevad hooned.
Kuigi lõhkamise kuupäevana on senises asjaajamises nimetatud 19. oktoobrit, pole see siiski päris kindel. Lõplik daatum sõltub loa taotluse menetlusest tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametis (TTJA). «Kuna tegemist on seaduse mõistes ohtlikuma lõhkamistööga, siis loa peab taotlema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt,» selgitas ameti kommunikatsiooni peaspetsialist Britt-Heleen Kandimaa.
Soomlased tulevad appi
Seaduse kohaselt kaasab amet loa menetlusse kavandatava lõhketöö ohualasse jääva ehitise omaniku või tema esindaja ja võimaldab tal avaldada arvamust kavandatava lõhketöö kohta viie tööpäeva jooksul teate saamise päevast arvates. Need teated on kavas saata lähiajal.
«Korstna langetamise suunda on võimalik suhteliselt täpselt kavandada. Paralleele võib tõmmata puu langetamisega metsas – kogenud saemees oskab langetada puu ettenähtud suunda ja kohta. Projekti on kaasatud Soome lõhketööde ettevõte, millel on ulatuslikud kogemused sarnaste projektidega,» selgitas TTJA tehnikaosakonna juhataja Lauri Kütt. «Lammutuslikule lõhketööle omaselt on planeeritavad lõhkeainete kogused väikesed ning linnas kasutamiseks sobilikud.»
Mõned päevad enne korstna varistamist kavandatakse väikest proovilõhkamist, mille puhul ohuala ei ulatu Turu 18 kinnistust väljapoole. «Kuna betooni omadused võivad varieeruda, tehakse sobilikes parameetrites veendumiseks katselõhkamine, mille käigus lõhatakse korstnasse langetamise suunal ligi ruutmeetri suurune aken. See on selliste objektide puhul tavapärane praktika,» selgitas Kütt.
Turu 18 kinnistu omanik Giga Investeeringud on lammutustöö tellinud ettevõttelt OÜ Valbest, lõhkamise viib läbi Spark & Stone Concept.
Otsepostitus elanikele
OÜ Giga Investeeringud esindaja Indrek Jakobsoo ütles, et ettevõte seda teemat kommenteerida ei soovi ja kõik küsimused võib suunata tehnilise järelevalve ametile. «Tahaksime hoida madalat profiili, meil ei ole huvi, et seda lammutamist avalikult suure kella külge pannakse, on ohutusnõuded ja muud asjad,» sõnas Jakobsoo.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et linna soov oli, et toimuva kohta tehtaks piirkonna elanikele otsepostitus, seega maha salata nii suurt tööd ei saa.
Keskkatlamaja ehitus algas 1964. aastal ja see alustas tööd 1967. aasta lõpul ja oli kasutusel aastani 2014. Palju kõneainet andsid tehnilised viperused uute gaasikatelde käivitamisel 1978. Keskkatlamaja korsten on 90 meetrit kõrge ja paistab üle linna. Tartus on katlamaja korstnast kõrgem ehitis vaid 192-meetrine telemast.
Endise katlamaja alale on kavandatud elu- ja ärikvartal. Jakobsoo ütles, et ettevõte soovib edasisi plaane seal selgitada pärast korstna lammutamist.
Koos korstnaga kaob kunstiteos
/nginx/o/2024/09/19/16367045t1hbddb.jpg)
Kunagise keskkatlamaja korsten on praegu tarbetu, kuid siiski tähelepanuväärne rajatis, kui vaadata kunstilisest ja samuti tehnoloogilisest vaatevinklist. Nimelt kasutas Mihkel Joala korstna ülemisele otsale juuli lõpus 2017 tänavakunsti hulka liigitatud pildi tegemisel tookord väga uudset tehnoloogiat, kavandi aga tegi kunstnik Maari Soekov.
Pilt kujutab tulevikulast – tüdrukut, kes hoiab käes tulevikuväärtusi, ühtlasi peitub teoses vihje Hiinalinna aiamaadele. Pildil on kõrgust 30 meetrit ja laiust kuus meetrit. Selle kandmiseks korstnale liikus spetsiaalne printer 14 tundi üles-alla ja tegi ühtekokku 1,5 miljonit värvitäppi.
Esialgse plaani kohaselt pidi esimene spreiprinteri suurteos valmima jaanipäevaks 2017, kuid tehniliste tõrgete tõttu lükkus see edasi. Roboti esimene prototüüp jäi jänni. «Tegemist oli masinaga, mis pidi pinnale kinnituma vaakumiga, aga see ei osutunud võimalikuks, sest korstna välispind on ebaühtlane,» rääkis tookord Mihkel Joala.
Kui ta nüüd kuulis korstna langetamise kindlast kavast, mis toob ühtlasi kaasa spreiprinteri tehtud pildi purustamise, suhtus ta sellesse rahulikult, isegi väikese elevusega.
«Ma arvan, et tänavakunst peabki pidevalt uuenema, ja see, et vana lahkub, käib asja juurde. See, et ta läheb suure pauguga, on väga äge!» ütles Mihkel Joala. «Tehnoloogilisest küljest on olnud edasiminek, mul on valmis uus robot, aga korstnale sai tehtud pilt väga algelise prototüübiga.»
Uue spreiprinteri esimene suur pilt on tehtud tänavu juuli alguses Tartu Hansa kooli seinale aadressil Anne 63.