Keio Soomelt: mustvalged triibud ja propaganda

Keio Soomelt Foto: Keio Soomelt

Olen linnavolinik Malle Pärnaga absoluutselt nõus – ei maksa alati uskuda, mida ajalehed kirjutavad (TPM, 9.7). Üks levinumaid demagoogiavõtteid mõne väiksema haavatava grupi vaigistamiseks on nende demoniseerimine. Seda praktikat on EKRE viljelenud aastaid. Räägitakse müstilisest homopropagandast, maailmakorra muutmisest ja millest kõigest veel.

Eriti huvitav on mulle kui LGBT+ kogukonna liikmele jutt LGBT maailmaorganisatsioonist. Esiteks on see väga selge paralleel meie idanaabri viimase aja poliitilise arenguga ja teiseks, mina aktiivse kogukonna liikmena ei ole midagi kuulnud ei nendest müstilistest organisatsioonidest ega seal väidetavalt liikuvatest rahamägedest. Palun, andke mulle kontakt, hirmsasti tahaks neid üles leida!

Umbes poole aasta jooksul enne esimest Festhearti lugesin huviga sellest, kuidas oktoobris 2017 muutub Rakvere igaveseks. Peale esimest filmifestivali ilmunud Virumaa Teataja juhtkiri kandis toona kõnekat pealkirja «Keda peteti?». Ühe nädalavahetusega visises vastaste poolt tragikoomiliseks maalitud tondist õhk välja ja sedastati, et juhtus see, mis võib juhtuda igas normaalses linnas: inimesed käisid kinos ja vaatasid neid huvitavaid filme. Korraldajana võin veel lisada, et nädalavahetus möödus suurepärases, toetavas ja hoolivas seltskonnas. Nii nagu igal õnnestunud kultuurisündmusel, sai ka Festheartil huviline publik elamuse.