/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
Emakeelse Tartu ülikooli 104. aastapäeva puhul toimus Tartu ülikooli peahoones aktus, mille käigus promoveeris Tartu ülikooli rektor ja senat neli uut audoktorit ja 135 doktorit. Aktuse lõpus selgus ka tänavune Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks on lavastaja Merle Karusoo.
Galerii ⟩ Tartu ülikool promoveeris aastapäeva aktusel neli audoktorit ja üle saja doktori
Aktus algas peahoones akateemilise loenguga, mille avas kõnega Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser. Kõne oli pikk ja sisukas, mille üks põhimõte oli, et Tartu ülikool kui Eesti rahvusülikool on Eesti akadeemiline riigikogu.
Täpsustuseks märkis Asser, et nii rahvusülikooli kui Eesti rahva jaoks üldiselt on seejuures oluline, et meie akadeemiline haridus oleks võimalikult rahvusvaheline. Seda seetõttu, et üha tähtsam on praegu nii demokraatlik kui demograafiline koostöö.
Seejärel said teatavaks neli uut audoktorit, kes oma teadustööga on edasi aidanud ka Tartu ülikooli.
Väljapaistva töö eest kvantitatiivse keeleteaduse metoodika arendamisel ja õpetamisel ning pikaajalise koostöö eest Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna keeleteadlastega nimetati audoktoriks keeleteaduse alal Tübingeni ülikooli professor Rolf Harald Baayen.
/nginx/o/2023/12/01/15755638t1h6508.jpg)
Silmapaistvate saavutuste eest politoloogias Eesti ühiskonna uurimisel ja koostöö arendamise eest Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga nimetati audoktoriks riigiteaduste alal Uppsala ülikooli professor Li Bennich-Björkman.
/nginx/o/2023/12/01/15755642t1h862d.jpg)
Pikaajalise koostöö ja silmapaistva tegevuse eest Tartu ülikoolis hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni arendamisel nimetati audoktoriks arstiteaduse alal Londoni ülikooli kolledži professor José Alejandro Madrigal Fernández.
/nginx/o/2023/12/01/15755643t1h0983.jpg)
Lõpuks – erakordsete saavutuste eest keemilises füüsikas, elektrokeemias ja kõrgefektiivses energiatehnoloogias, pikaajalise koostöö eest Tartu ülikooli loodusteadlastega ja uue põlvkonna teadlaste kujundamisel nimetati audoktoriks loodusteaduste alal Imperial College Londoni professor Alexei Kornyshev.
/nginx/o/2023/12/01/15755645t1haec7.jpg)
Aktuse teises pooles promoveeriti 135 Tartu ülikooli doktorit. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas oli neid 23, sotsiaalteaduste valdkonnas 19, meditsiiniteadustes 25 ning enim loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, kus said doktorikraadi 68 lõpetanut.
Enne «Gaudeamuse» kõlamist ehk aktuse lõppu selgus veel Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna saaja. Selle pälvis Merle Karusoo.