Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Merle Karusoo

Tartu Postimees
Copy
Lavastaja Merle Karusoo rõõmsalt akadeemilise pere keskel esimeses reas.
Lavastaja Merle Karusoo rõõmsalt akadeemilise pere keskel esimeses reas. Foto: Kristjan Teedema

Emakeelse Tartu ülikool 104. aastapäeva aktusel kuulutas rektor professor Toomas Asser välja Rahvusmõtte auhinna saaja, kelleks osutus lavastaja Merle Karusoo.

Tartu ülikool on alates 2004. aastast tõstnud rahvusülikooli aastapäeval esile inimesi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Merle Karusoo elutööks peetakse mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikate intervjueede või muudmoodi kogutud dokumentaalse algmaterjali, näiteks arhiivimaterjalide põhjal.

Ja niisugune oli Tartu ülikooli aulas esimese rea reaktsioon.
Ja niisugune oli Tartu ülikooli aulas esimese rea reaktsioon. Foto: Kristjan Teedema

Ta on õpetanud Tallinna ülikoolis ja juhendanud teatriüliõpilasi Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. 2014/2015. õppeaastal oli Merle Karusoo Tartu ülikooli vabade kunstide professor.

Aastatel 1983–1987 oli Merle Karusoo ajakirjade Teater. Muusika. Kino ning Kultuur ja Elu mittekoosseisuline korrespondent. Aastatel 1987–1998 aga Pirgu arenduskeskuse mälusektori juhataja. Aastatel 1998–1999 oli Merle Karusoo Eesti draamateatri direktor, seejärel kuni 2006. aastani vabakutseline lavastaja ja 2006. aastal Eesti draamateatris koosseisuline lavastaja.

Merle Karusoo on sageli osalenud harrastusteatrite festivalide žüriides.

Merle Karusoo valmsitub auhinda vastu võtma.
Merle Karusoo valmsitub auhinda vastu võtma. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusmõtte auhinna meene on kunstnik Anu Raua loodud vaip «Mõttekillud», samuti 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse «Eesti mõtteloo» sarjast.

Merle Karusoo märkis auhinda saades tänulikult, et Tartu ülikool on teda kõrvust tõstnud nüüd juba kaks korda: esimest korda siis, kui ülikool kutsus ta vabade kunstide professoriks, ja teisel korral täna.

«Ma tunnen neid inimesi siin, ma tean, kui suur see au on,» sõnas ta liigutatult.

Merle Karusoo.
Merle Karusoo. Foto: Kristjan Teedema

Eelmise aasta laureaat oli luuletaja, prosaist ja esseist Viivi Luik.

Auhinna saaja valis välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuulusid rektor, eelmisel aastal auhinna saanud Viivi Luik, Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, emeriitprofessor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik Joonas Hellerma, Eesti kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, museoloog Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võisid teha Tartu ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Rektor Toomas Asser õnnitlemas Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna saajat Merle Karusood.
Rektor Toomas Asser õnnitlemas Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna saajat Merle Karusood. Foto: Kristjan Teedema
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles