Loen Tartu uue linnaarhitekti justkui programmartiklit «Mõnusam tänav – kõigile» (TPM, 14.11). Oot-oot, miks mitte «Mõnusam linn – kõigile»!?
Vambola Tiik: ametnik mõelgu põhjuse ja tagajärje üle
Loen artiklit ja mõistan, et selle on kirjutanud võõras, kes justkui ei tunneta seda linna, kes ei mõista, kuidas Tartu on selliseks lähiminevikus kujundatud-kujunenud.
Kuidas vanalinnast suruti välja rendi enampakkumise tõttu kaubandus, mistõttu muutus see monofunktsionaalseks puhvetiks; kuidas kolmandik Tartu elanikkonnast on lükatud valdadesse (mismoodi peaks ta siis linna ja linnas liikuma); kuidas Emajõe kaldad on asustamata, mistõttu puudub tartlase «loomulik suhe» oma jõega; kuidas vähegi ehituskõrgust võimaldav Fortuuna või Raatuse tänav on täis pikitud tarusid, selle asemel et luua mahud, mis võimaldaksid rohkematel inimestel nautida kesklinnas elamist; kuidas linn on justkui järjest areneva Lõunakeskuse poole lääbakil (nüüd ka soov sinna viiv arter ära «lubjastada»); kuidas linna väärtuslikemat arenduspiirkonda ei suudetud päästa militaarrajatiste eest, koostöö puudumine vallaga on seal põhjustanud sõna otseses mõttes uusarenduste selgaronimise linnale ja ERMi arhitektuurikontseptsiooni lagunemise jne, jne.