/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/22/15213762t1h8281.jpg)
Rongis Lvivist Kropõvnõtskõisse sai Inna Šulženko tuttavaks ühe perekonnaga, kes on elanud kuus kuud Poolas ja kes nüüd oli tagasiteel koju. Päriseks.
VIDEO ⟩ Inna Šulženko kohtus rongis perega, kes oli teel Poolast tagasi koju
Selle pere 9-aastane tüdruk kartis aga iga raginat, vagunite haakimist ja rataste kriginat. Inna pakkus sellele perele oma abi, ütles, et võib olla tüdrukule seltsiks ja ka psühholoogiks.
«Koos Karolinaga – nii on tüdruku nimi – alustasime mõttelist teekonda läbi rõõmsate mälestuste ja tegime tulevikuplaane. Kõik õnnestuski,» meenutas Inna. «Aga mis mind eriti puudutas, oli selle pere patriotism! Me kõik teame, et naasta on veel vara. Aga hoolimata sellest pöörduvad nemad koju. Ema, isa, vanaema, 15-aastane poeg ja minu reisikaaslane Karolina. Ma ei saanud oma mõtteid lahti ka sellest, kui paljud lapsed on sõjast traumeeritud ja kuidas nad vajavad abi rohkem kui kunagi varem.»
Inna Šulženko ja ta mees Pavlo sõitsid üldvagunis ja kohtusid paljude inimestega. «Kõik rääkisid sellest, millal sõda lõpeb. Ja igaüks vaatas silma kaasreisijale, lootuses, et tema on ehk see prohvet, kes oskab niisugusele küsimusele vastuse anda.»
Oli veel üks asi, mis Inna Šulženkot taas hämmastas, mis sest, et ta on sellest varemgi rääkinud. Inimesed, kes on terve elu kõnelnud vene keelt, üritavad nüüd suhelda ukraina keeles. «See on suurepärane,» leiab ta.
/nginx/o/2023/03/22/15213848t1h9058.jpg)
Kropõvnõtskõist saatis Inna ühe juhuslikult võetud pildi kauplusest, tagaplaanil purustatud akendega tehasehoone. Seejärel teatas, et nüüd jätkavad nad teed edasi oma kodulinna Dnipro poole, kus ta ei ole viibinud eelmisest suvest saadik.
Tee on tühi, ummikuid ei ole, küll näeb aga palju seisvaid sõjaväemasinaid ja tühje varemeid.
«Tormame peatumata edasi, saateks ukraina laulud,» ütles Inna, istudes oma abikaasa Pavlo kõrval autos ja naeratas, nagu polekski sõda.
Ukraina psühholoog ja humanitaarabitöötaja Inna Šulženko on neil päevil pikal teekonnal Vilniusest läbi Lvivi ja Kropõvnõtskõi Kesk-Ukrainasse Dniprosse, kus nende pere koos elas. See pikk ja väsitav teekond. Siiski ei saa tema jääda Dniprosse päriseks. Mees on küll seal, aga lapsed Vilniuses.
Inna Šulženko kirju alates 2022. aasta 24. veebruarist saab lugeda blogist.