Inna Šulženkol jäi Vilniuses tankivrakk vaatamata. «Ma olen neid üheksa aastaga juba näinud küll,» sõnas ta (1)

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Venemaa Ukrainasse sissetungi esimese aastapäeva tähistamiseks toodi ka Vilniuse keskväljakule põlenud tank. Vrakil on bänner «Saada raha võitluseks». Ka Vilniuses lõi see tank inimesed kahte leeri.
Venemaa Ukrainasse sissetungi esimese aastapäeva tähistamiseks toodi ka Vilniuse keskväljakule põlenud tank. Vrakil on bänner «Saada raha võitluseks». Ka Vilniuses lõi see tank inimesed kahte leeri. Foto: MINDAUGAS KULBIS

Kas Inna Šulženko käis Vilniuse kesklinnas eksponeeritud Vene tanki vrakki vaatamas? Inna Šulženkol on Punase Risti organisatsioonis tööd nii palju, et linnas jalutuskäike tehes lasi ta selle võimaluse käest. Ütles, et unustas.

«Alles sinult kuulsin, et tank veeti ka meile, Vilniusesse,» vastas ta. «Pean tunnistama, et mulle ei meeldiks eriti tanki vaadata. Viimase üheksa aasta jooksul olen neid liiga palju näinud. Mul ei ole erilisi emotsioone.»

Inna Šulženko arvas, et ta ei erine teistest ukrainlastest, kes reageerivad sellele «imele» rahulikult. Tanki sai Vilniuses näha 16. märtsini.

Tähtsam teema on Inna Šulženkole aga Ukraina pagulased, peamiselt naised, kes tulevad konsultatsioonile. «Viimasel ajal on taas väga raske,» ütles ta. «Parasjagu osutame abi puuetega inimestele ja üle 65 aasta vanustele. Neid pole lihtne aidata, sest igaühel on oma lugu, ja sa ei saa neid nõustades või aidata püüdes seda lugu mitte kuulata või sellest loost mööda vaadata.»

Stressis ja mures inimesed leiavad joogatunnis loodetavasti rahu ja tasakaalu.
Stressis ja mures inimesed leiavad joogatunnis loodetavasti rahu ja tasakaalu. Foto: Inna Šulženko

Kuid on ka häid hetki.

Inna Šulženko kirjeldas, kuidas nad on Punases Ristis alustanud ka ukrainlastele mõeldud stressijuhtimise programmi.

«Kolm päeva treeninguid, milles õpitakse hingama, tegema lihtsamaid füüsilisi harjutusi ja rääkima,» kirjeldas ta. «See aitab, tulemused on head ja ma on selle üle väga rõõmus.»

Lapsed küpsiseid kaunistamas.
Lapsed küpsiseid kaunistamas. Foto: Inna Šulženko

Kevad Vilniuses ei ole päris see, mis on kevad Ukrainas. Päikesepaistelisi päevi näeb harva, aga Inna Šulženko ütles, et ta püüab neid ilusaid päevi mitte maha magada. Ta teab, missugune luksus on märtsikuine päike Balti riikides.

8. märtsil kaunistasid nad ühes töötoas Ukraina lastega küpsiseid. Inna Šulženko mõtles sel päeval palju oma Dnipros olevale mehele Pavlole ja oli tõeliselt kurb.

Inna Šulženko 8. märtsil Vilniuses.
Inna Šulženko 8. märtsil Vilniuses. Foto: erakogu foto

On juba teine aasta, mil nende pere ei saanud 8. märtsil koos olla. Aasta eest oli tütar Kirina juba Dniprost Vilniusesse viidud ja kohanes uue eluga oma suure venna Ivani juures.

Sel aastal on Vilniuses ka Inna Šulženko ise ja Pavlo Dnipros täiesti üksinda. Just 8. märtsil on Pavlol sünnipäev.

«Aga ma sain naistepäevaks oma Vilniuse ukrainlastelt ilusa kimbu!» sõnas Inna Šulženko, püüdes  tuju igas olukorras üleval hoida.

Siis ütles ta ootamatult: «Kallis Aime! Ma sõidan just täna Ukrainasse. Ma kirjutan sulle oma kodumaalt, kui kõik hästi läheb. Kirjutan Dniprost.»

Inna Šulženko varasemaid kirju 2022. aasta 24. veebruarist alates loe blogist.

Tagasi üles