Ukrainast välja pääsenud mehed leiavad hukkamõistu neilt naistelt, kelle mehed on sõjas

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Punane Rist jagab elupäästvat koolitust lastele.
Punane Rist jagab elupäästvat koolitust lastele. Foto: Inna Šulženko

Sõja algusest on möödas 200 päeva. Dnipros psühholoogina töötanud Inna Šulženko on suve veetnud Vilniuses oma laste juures ning leidnud Punases Ristis tööd. Ta elu Leedus erineb kardinaalselt sõja esimesest sajast päevast Ukrainas, mil ta jagas teateid kõigest, mida oma silmaga nägi või kuulis. Õhuhäiresireene, pommitamisi, sõjapiirkondadest Dniprosse jõudnud põgenike meeleheidet.

Nüüd, ja palju harvem, saadab ta teateid Vilniusest, aga sinnagi on sõja puudutused tunda.

«Pikka aega ei andnud ma endast teada, lihtsalt töö ei andnud mahti,» ütleb Inna Šulženko, paludes vabandust mitmenädalase vaikimise pärast. «Päevad mööduvad valguse kiirusel.» 

Ta jagab pilte, kus on näha, kuidas Punase Risti organisatsioon on kogunud üle riigi kokku vabatahtlikud, et tõsta nende motivatsiooni. Võistkonnad meisterdavad pappkastidest autosid ja teevad nendega võidusõitu.

Pappkastist auto, Inna Šulženko vasakul.
Pappkastist auto, Inna Šulženko vasakul. Foto: Inna Šulženko

Suve lõpus korraldas Vilniuse Punane Rist koos rahvusvahelise organisatsiooniga «Päästke Lapsed» (Save the Children) Ukraina lastele ja nende vanematele päeva «Hüvasti puhkus!»

«Maiustuste meri, võistlused, batuudid ja kuulus Leedu DJ,» kirjeldab Inna Šulženko. «Nii tore oli näha laste rõõmu ja naeru.»

Hüvasti-suvi-päev Vilniuses Ukraina lastele.
Hüvasti-suvi-päev Vilniuses Ukraina lastele. Foto: Inna Šulženko

Inna Šulženko sõnul jõuab iga päev Vilniuse Punase Risti juurde endiselt sadu ukrainlasi, kellest paljud on pärit okupeeritud aladelt – Hersonist, Mariupolist, Luganskist, Donetskist... Ka tuleb järjest juurde mehi, kes on jõudnud Leetu läbi Venemaa.

«Vestlustes jagavad need mehed oma teekonna raskusi ja saadud kogemusi. Aga nende raskused siin ei lõpe, kuna nad peavad hakkama taluma hukkamõistu Ukraina naistelt, kelle abikaasad on sõjas ning kes rindel oma eluga iga päev riskivad,» kirjeldab Inna. «Aga me ei tea, mida need mehed on läbi elanud ja millega silmitsi seisnud. Nende meeste silmis näen mina valu ja meeleheidet...»

Inna Šulženko enda abikaasa Pavlo on samuti Ukrainas, kuid mitte rindel. Dniprosse ulatub rahvusvaheline abi ÜROlt ning Inna mees töötab ÜRO juures.

Inna Šulženko varasemaid postitusi loe blogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles