Inna Šulženko sõidab pika öö pimendatud rongis, taustaks kauged plahvatused

Päevalilledest tervituskimp pärast pikka ja rasket teekonda Vilniusest Dniprosse. Foto: Inna Šulženko

Lvivist Kropõvnõtskõisse suunduva rongi vagunisaatja ütles reisijaile, et nad asuvad teele ilma valguseta. «Hoidke kardinad akendel ees,» palus vagunisaatja. «Kui pimedaks läheb, võite hädavajadusel kasutada telefoni taskulampi!»

Inna Šulženko, kes suve algul lõpetas töö Dnipros Caritase organisatsioonis ja sõitis oma laste juurde Vilniusse, on isiklikel põhjustel taas Ukrainas. Ta alustas sõitu Vilniusest Eurolines'i mugavas bussis, mis viis ta Lvivi. Sealt edasi suundus rongiga aga Kropõvnõtskõisse, mis asub Lvivist enam kui 600 kilomeetri kaugusel Kesk-Ukrainas. Kropõvnõtskõist jääb Dniprosse linnulennult veel ligi 300 kilomeetrit.

Inna Šulženko meenutab ööd tolles pimendatud rongis. «Tavaliselt sõidab rong kiiresti, rattad otsekui rokivad oma rütmi vastu raudteed. Seekord oli tunne, et rong ei kihuta, vaid hiilib. Läbi une kostis kaugeid plahvatusi,» rääkis Inna Šulženko. 

Praegu on Inna Šulženko juba Dnipros, ja seda kinnitab ka päevalillede kimp, mis tema kohalejõudmist ootas.

Aga just 23. juulil tabas Kropõvnõtskõi piirkonda, kust Inna oli mõni tund varem Dniprosse teele asunud, 13 vaenlase raketti.

Ukrinform vahendas Kirovohradi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Andri Raikovitši sõnu, et venelased tabasid piirkonda 13 raketiga. Neist kaheksa olid merel baseeruvad tiibraketid Kalibr ja viis olid pommitajatelt TU-22M3 välja lastud raketid Kh-22. Raikovitš teatas ka, et piirkonnakeskuses Kropõvnõtskõis on voolukatkestus ning et mitmel pool vajatakse päästemeeskondade ja pommirühmade abi.

Kannatada sai sõjalennuväli ja raudteetaristu üks rajatisi Kirovohradi oblastis.

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast loe blogist.