Toomas Kapp: rattaliiklusega seotud algatused on natuke palju kaldunud fanatismi poole

Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp leiab, et on mitmeid viise Sõpruse sild ratturile ja kõndijale mõnusamaks teha, näiteks kasutades ära silla keskel küttetorude ala. Kuid ta laidab jutte 1+1 sõiduradadega sillast. Põhjendus: suurte taristuobjektide puhul peab võtma arvesse tipuvajadusi ning seesugune taristu peab olema kavandatud dubleeritult. Foto: Margus Ansu

Tartu veevärgi juht ja kauane mõjukas reformierakondlasest Tartu linnavolinik Toomas Kapp on autoliikluse õhinapõhise ahistamise suhtes ülikriitiline ja leiab, et need ideoloogid peaksid siiski silmas pidama inimese liikumisvajadusi terve elukaare jooksul. Kapp paistab silma sellega, et tema juhiloal on sõiduõigust kinnitav märge kogu sinna kantud tähestiku ulatuses – põllumajandusülikooli inseneriteaduskond pakkus selle võimaluse. Kui vaja, keerab bussirooli, igal talvel lükkab ka lund, et oskaks kaasa mõelda. Rattaga sõidab suvel tuhatkond kilomeetrit, autoga umbes 50 000 kilomeetrit aastas.

«Võin olla rattafanaatik, aga peab siiski aru saama kõikidest liikumisviisidest, et saaks linnaliikluses kaasa mõelda. Üks asi on koolitus, teine asi praktiline kogemus,» leiab ta.

Viimasel volikogu istungil üllatasite küsimusega linnapeale: et paljusid erutab Sõpruse sillaga seoses, et üsna varsti läheb kinni, inimesed on mures, et ei saa üle silla. Ongi algatus teha sild autodele kitsamaks, pool kergliiklusele anda.

Linnavalitsuse mõnede liikmete avalikud väljaütlemised on väga paljud inimesed ärevile ajanud, nad tunnevad oma igapäevaliikluse pärast muret. Igaks juhuks küsisin üle, äkki on keegi otsuseid teinud. Avalikkuse ette on tulnud üks võimalikke tööversioone, aga kahetsustundega peab nentima, et see on natuke ennatlik.