Dniprosse jõudnud põgenike lapsed on aplad iga suutäie järele

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Soe supp lusikaga lapsele otse suhu.
Soe supp lusikaga lapsele otse suhu. Foto: Inna Šulženko

Inna Šulženko meelest lendavad päevad Dnipros otsekui valguse kiirusel. Täna oli eriti palav päev. Aga suurest kevadest hoolimata ei kao sõda silmapiirilt kuhugi. Dniprosse jõudnud sisepõgenikke, kes humanitaarabi vajavad, on veel ja veel ja veel.

Igal ühel oma lugu.
Igal ühel oma lugu. Foto: Inna Šulženko

Inimesed seisavad Caritase organisatsiooni väravate taga hommikust õhtuni, ka sooja süüa pakutakse päev läbi, lapsi toidetakse esimeses järjekorras.

Inna Šulženko pani ootajate seas tähele üht Lõssõtšanskist pärit abielupaari kolme lapse ja koeraga.

Küsimuse peale, kuidas nad tulema pääsesid, vastas mees, et ta naine kahe lapsega tulid ära juba märtsis, kuna vajasid haiglaravi. Mees ise pääses aga viimase päästekonvoiga, kolmas laps süles.

Venemaa rünnakute tõttu ei ole enam peaaegu võimalik lahkuda ei Lõssõtšanskist ega selle naaberlinnast Sjevjerodonetskist.

Sõjateadete kohaselt on Vene väed linnu ümber piiramas ja humanitaarkoridorid on sulgumas. Siiski ei ole Ukraina neid päriselt maha jätnud.

Lapsed Dnipros, toodud päikse kätte keldritest.
Lapsed Dnipros, toodud päikse kätte keldritest. Foto: Inna Šulženko

Dnipros toiduabi ootavad inimesed, kes on pääsenud põrgust, jagavad oma lugusid nappide sõnadega. Rõõmustavad selle üle, kui nende lastega on kõik korras, ja kirjeldavad, kuidas nad neid plahvatuste eest keldritesse peitsid.

Süüa, lapsele süüa.
Süüa, lapsele süüa. Foto: Inna Šulženko

Põgenikud ise, olles näinud oma linnade kohutavaid purustusi ja tänavail vedelemas surnukehasid, suudavad südamest rõõmustada, kui leiavad end lõpuks rahulikust paigast, kuigi ka Dnipros elatakse Inna Šulženko sõnul otsekui püssirohutünni otsas. Aga surma alt pääsenud inimesed oskavad rõõmustada väikeste asjade üle, millele tavaelus keegi tähelepanu ei pööra.

Inna Šulženko hinnangul oli nende organisatsiooni väravate taga täna abi saamas 200–300 inimest. «Kui inimesed hommikul siia kogunevad, et sooja suppi saada, on näha, kui näljased on nende lapsed ja kui aplalt nad suutäite järele haaravad.

Ööd sireenide saatel

Inna Šulženko toidukastiga.​
Inna Šulženko toidukastiga.​ Foto: Erakogu

Eelmine öö möödus Inna Šulženkol ärevalt, kuna mitu korda raputas teda unest üles mees, et pragada: «Inna, ära täna neid sireene ignoreeri! Tulistamised ja plahvatused on vägagi reaalsed.»

Aga öö läks nagu tavaliselt. Inna magas sireenide saatel edasi ja midagi halba ei juhtunud.

Interfaxi Ukraina uudised on täna teatanud, et öiste rünnakute järel hukkus Dnipropetrovski oblastis üks inimene, üks sai vigastada ning üks infrastruktuurirajatis hävis. Seda teatas piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Valentõn Riznõtšenko.

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates loe blogist.

Dniprost saadab Inna Šulženko teateid sisepõgenikest, kes saabuvad Dniprosse esimest varju otsima seda kaarti vaadates nii ülevalt, alt kui ka paremalt.
Dniprost saadab Inna Šulženko teateid sisepõgenikest, kes saabuvad Dniprosse esimest varju otsima seda kaarti vaadates nii ülevalt, alt kui ka paremalt. Foto: Lii Ranniku kaart
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles