/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
«В Днепре зацвели Сакуры!» kirjutab Inna Šulženko täna Dniprost. Сакуры tähendab Jaapani kirsipuid, vähemalt nii paistab videost, mis näitab roosa õievahu alla mattunud alleed. Inimesed käivad vaatepilti nautimas ja filmimas. Kõigil näib olevat aega, kas siis 9. mai või looduse enda pärast.
VIDEO ⟩ Inna Šulženko meenutab 9. mail oma vanaema, kes kartis rahu aja sõjalennukite paraadi
Õitest küllastunud pargiosa ümbritseb piirdelint. Inna Šulženko ütleb, et see lint kaitseb taimi, põõsaid ja puid inimeste eest, see ei ole veetud sinna, et kaitsta mõnd punamonumenti või keelata inimestel 9. mai nimelisel võidupäeval lilli kuhugi asetamast.
Sotsiaaltöötajal Inna Šulženkol on täna olnud palju tööd ja ta ei osanud kohe öelda, kui palju Dnipros memoriaalide juurde lilli üldse viiakse. Veidi aja pärast saatis vastuse.
«Mõtlesin tänase päeva tähendusele, ja paarile monumendile siin lähedal, mida käisin vaatamas,» kirjutas ta. «Ja selle peale, kuidas need langenud kangelased vene rahva julmuse tõttu end sargas nüüd ümber pööravad.»
/nginx/o/2022/05/09/14540111t1h6b54.jpg)
«Ma ei ei saa öelda, et mul on hea meel, et neid lilli sinna pannakse ja et inimesi käib. Aga vastikust ka ei ole! Number 9 meenutab punase värviga päeva möödunud ajas. Ukrainas on see tööpäev, ja sel aastal ka veel murepäev, et hakatakse jälle pommitama...
Mälestus Babunist
Inna Šulženkole meenub 9. mail hoopis vanaema, kes oli sõja ajal noor, ja nii nagu paljud noored, võitles siis ka tema. Aga rahu aegade 9. mail nuttis ta, ja kartis sõjalennukeid, sest 9. mail toimusid kõikjal sõjatehnika paraadid ja taevas mürisesid lennukid.
Inna mäletab, kuidas Babuni (nii nad vanaema kutsusid) neile läbi pisarate ütles, et ta ei taha, et lapsed sõda näeksid!
«Naersime siis talle vastu ja ütlesime, mis sõjast sa räägid 21. sajandil,» meenutab Inna. Tänaseks ei ole ei Inna ega ta õed enam lapsed, ja alates aastast 2014 meenutavad nad oma armsa Babuni öeldut hoopis teistmoodi. Nüüd küsivad ka nemad, nii nagu paljud inimesed terves maailmas, miks üldse peab sõdu pidama ja miks inimesed peavad neis surema, 21. sajandil!?
Täna pärastlõunalgi lendas Dnipro kohal sõjalennuk. Paljud jätkasid oma tööd nagu ka vabatahtlik Ivanka, keda näeb samuti loo alguse videos.
Sõdurpoisid rindel ja haiglas
«Ivanka on suure südamega habras naine, kes tegutseb sõjaväe parema varustatuse nimel. Ta kogub abi kõikjalt Ukrainast,» iseloomustab teda Inna Šulženko. «Et sõdurid oleksid toidetud ja rõivais ning ravimitega varustatud ja heas tujus.»
Ivanka hoiab käes laste joonistusi ja proovib koos ühe mehega, kes on samuti vabatahtlik, laulda kaasa autost kostvat lodjapuu laulu.
Inna Šulženko teab – tal on haiglasse sageli asja – , et samal ajal võetakse Dnipro hospitalides vastu kas jäsemeteta või siis teistsuguste, aga väga raskete vigastustega noori sõdureid.
«Ja kui nende meeste silmadesse vaadata, siis näed seal valu. Saad aru, et iga päev kaotab keegi neist elu või tervise selle nimel, et teised saaksid magada ja elada! Paljud neist on nii noored, et nende kohta võiks öelda: veel eile olid nad lapsed,» kirjutab Inna Šulženko.
Inna Šulženko varasemaid lugusid 24. veebruarist alates loe blogist.