L, 28.01.2023

VIDEO ⟩ Dnipros ei jätku eluasemeid, ka Caritase kontor on põgenike varjupaik

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Dnipros ei jätku eluasemeid, ka Caritase kontor on põgenike varjupaik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Täna öösel pommitas Vene sõjavägi Dniepropetrovski oblastis naftabaasi ja ühte tehast. Sellest kirjutas sõnumikeskkonnas Telegram oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Valentõn Reznitšenko. «Öö oli murettekitav ja raske. Vaenlane ründas meie piirkonda õhust ja tabas naftabaasi ja ühte tehast. Naftabaas koos kütusega hävis. Päästjad võitlevad tehases veel leekidega. Hukkunute arv on selgitamisel.» Nii vahendas Valentõn Reznitšenkot varahommikul kell 7.55 Ukrinform.

Kuidas kostis või paistis pommirünnak oblastikeskusesse Dniprosse? Inna Šulženko vastas, et kõik see leidis aset 70 kilomeetri kaugusel ja linnas paanikat õnneks ei ole.

Aga siis saadab Inna Šulženko hoopis lühikese video oma kontorist, kus on Caritase töötajate lauad, paljundusmasinad, printerid ning nende vahel ajutised magamisasemed ja põrandal madratsid. Naised, kellest telefonikaamera üle libiseb, on pärit Sjevjerodonetskist ning on enne Dniprosse jõudmist istunud kolm nädalat pommivarjendis.

«Kui me neile kontoris varjupaika pakkusime, küsisid nad hirmul silmadega mitu korda: «Kas siin ei tulistata. Kas tõesti pommitama ei hakata?»» meenutas Inna, ja tunnistas tõde, et üha raskem on Dnipros leida põgenikele vaba eluaset, ja kuigi ta neile naistele lubas, et midagi mõtlevad nad välja, siis ta tegelikult ei tea, kuidas või mida.

Inna Šulženko saadab iga päev teateid sisepõgenikest, kes saabuvad Dniprosse esimest sõjavarju otsima ning seda kaarti vaadates saabuvad nad nii ülevalt, alt kui ka paremalt.
Inna Šulženko saadab iga päev teateid sisepõgenikest, kes saabuvad Dniprosse esimest sõjavarju otsima ning seda kaarti vaadates saabuvad nad nii ülevalt, alt kui ka paremalt. Foto: Ukraina kaart/Lii Ranniku

Inna Šulženko saadab paar rida ka oma sõbra kohta, kes elab perega Rubižnest, kus pommitamised on sagedased.

«Nad lahkusid Rubižnest ja nad on elus!» hõiskas Inna, nagu oleks võitnud loteriiga peapreemia. «Ma lihtsalt ei leia rõõmusõnu, kui kuulen, et inimestel on õnnestunud neist paikadest lahkuda ja nad on elus!»

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates kuni tänaseni loe blogist.

Märksõnad
Tagasi üles