VIDEO ⟩ Dnipros palutakse Butšas tapetud inimeste hingede eest

Inna Šulženko viibis eile jumalateenistusel, et palvetada Ukraina eest ja nende inimeste eest, kes on tapetud Butšas, Irpenis ja paljudes teistes linnades. Ta oli kirikus koos oma mehe Pavloga, kes laulab kooris.

Inna palvetab ja nutab. Koori esitatu kostab nagu palve. See on ilus, hästi jälgitava meloodia ja mitmehäälsusega. See ei ole itk, pigem hümn, kus seistakse oma maa ja rahva eest.

«Ainus Jumal sa, me Ukrainat hoia! Kõik hellus ja halastus me rahva kohale tõsta...»

Enamasti algavad Inna Šulženko kirjad nii: «Oli väga pingeline päev!» Enamasti tähendab see sotsiaaltööd ja sisepõgenike aitamist ja humanitaarabi jagamist Dnipros. Eile lisas ta, et öösel ei saanud jälle magada sireenide pärast ja et plahvatused on kostnud kaks päeva järjest.

Raketirünnaku kohta leiab Reutersist 2. aprilli uudise: Dnipro piirkonnas tabasid raketid taristurajatist, vigastades kahte inimest ja põhjustades märkimisväärset kahju, ütles piirkonna juht Valentõn Reznitšenko veebipostituses.

Rohkem kui iseendale mõtleb Inna Šulženko kõikidele neile inimestele, kes elavad selle sõja ohtlikemais piirkondades. Inna räägib sõbrast, kelle kodu on Luhanski oblastis Varvarivkas. See on piirkond, kus praegu jalutavad ringi Vene «vabastajad». Sel sõbral on kaks poega, 8- ja 11-aastane, ning naine. Neil ei ole seal ei valgust, sooja ega vett, kirjeldab Inna. Pommid langevad iga päev. Eile ütles see sõber talle, et ta ei suuda enam vaadata oma poegade surmahirmu täis silmadesse.

Inimesed põgenevad niisugustest kohtadest, kui vaid saavad. Ja kui nad tervena Dniprosse jõuavad, siis Kesk-Ukrainas asuv Dnipro ei ole ammu enam ohutu linn. Rongijaam on pungil inimesi, kes ei ole nõus sealt lahkuma ning ootavad seni, kuni neil õnnestub pääseda Lvivi rongile.

Inna Šulženko räägib ühest intsidendist eile õhtul, kui nende maja parkimisplatsil tabati diversant. Pärast seda lülitati majast elekter välja, ja seejärel tormas nende poole elatunud naabrinaine, kes ei suutnud enam ärevusega hakkama saada, oli hirmunud ja paanikas.

Järgmisel hommikul, see tähendab täna, saatis Inna Šulženko pildid ja video kujuteldamatult pikast järjekorrast nende sotsiaaltööorganisatsiooni Caritase kontori juurest, kus jagatakse toiduabi, hügieenivahendeid, laste toitu.

Lahingupiirkondadest saabunud põgenikke võttis Caritas täna vastu 311.

Inimesed asuvad seisma hommikul kella kaheksast alates. Foto: Inna Šulženko

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates kuni tänaseni loe blogist.