VIDEO ⟩ Inna Šulženko: promenaadidel enam suudlevaid paare ei näe, nüüd mõtlen, tulgu mis tuleb

Dnepri jõgi algab Venemaalt Smolenski lähedalt, voolab läbi Valgevene ja Ukraina ning suubub Musta merre. Pikkuselt on see Euroopas neljas jõgi, 2200 kilomeetrit. Sellele on rajatud elektrijaamu ja sellest on paisutatud veehoidlaid ning poeedid on loonud Dneprist laule ja luuletusi.

Dnepri kallastel asub miljonilinn Dnipro, mis riigi servades, Venemaa poolt vallutatud alasid silmas pidades asub otsekui piiramisrõngas. Siiski on see lahingutest veel mitte tuliseks köetud maa, otsekui saareke neile inimestele, kes pagevad põhjast, idast või lõunast, mürskude ja tulekahjude eest. 

Dnipro. Kahel pool tänavat raudteerelsside tükkidest kokkukeevitatud tankitõkkeid, mis on efektiivseks takistuseks olukorras, kui vaenlase tankid või soomusmasinad peaksid linnale lähenema. Foto: Inna Šulženko

Dnipros elab Inna Šulženko, aidates organisatsiooni Caritas töötajana sisepõgenikke ja jagades humanitaarabi. Ning pöörates psühholoogina tähelepanu sellele, et Ukraina lapsed ei jääks sõja tõttu ilma kõige olulisemast – haridusest ja turvatundest.

Inna on loonud tugirühmad neile, kel on vaja kooliks ette valmistuda, samuti tugirühmad puuetega lastele ning rühmad neile täiskasvanutele ja lastele, kes vajavad individuaalseid konsultatsioone.

Sellel pildil tegeleb Inna Šulženko lastega, kellega ta tegeles ka rahuajal, ja kes on veel ta klassi alles jäänud, samal ajal kui paljud teised on oma peredega lahkunud. Foto: Erakogu

Viimases kirjas räägib Inna nende linna laiast jõest Dneprist. Iludusest. Ta filmib üht jõeäärset promenaadi ja uhket silda. Kaamera pilt hüppab siia ja sinna, see video ei ole just suurem asi. Asi, mis selles videos kõneleb, on kõrvu piinav heli, õhuhäire sireen.

«Varem see linn õitses, inimesed naeratasid, kaldapealsetel kohtas suudlevaid paare, kostis laste kilkeid,» kirjeldab Inna. «See kõik on kadunud. Nüüd mõtlen, kas jooksen varjendisse. Või tulgu, mis tuleb! Või – ah, mind see ei puuduta.»

Liivakotid, kaitsmaks kaupluse ja turismiagentuuri klaasist seinu. Foto: Inna Šulženko

Inna saadab pilte majadest, mille seinte ja akende kaitseks on tassitud liivakotte. Sellised näevad välja nende kauplused, haiglad, turismiagentuurid, ja räägib suure kurbusega sellest, kui palju on Dnipros nüüd murtud saatusega inimesi, kelle lähedaste inimeste kaotusest tekkinud haavu ei paranda mitte kunagi mitte miski.

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates kuni eilseni loe blogist.

Haigla Dnipros. 2022. aasta märtsi lõpus. Foto: Inna Šulženko