/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Eile jättis Inna Šulženko hüvasti oma sõbrannaga, kes otsustas koos lastega maalt lahkuda. Inna käis teda Dnipro rongijaamas ära saatmas.
VIDEOD ⟩ Dniprost Lvivi rongile pääsemiseks tuleb seista pikas sabas, varjendis on kolmekordsed narid, poeriiulid peaaegu tühjad
Rong sõidab Dniprost välja Lvivi suunas iga päev kell 8. Et sellele peale mahtuda, asuvad inimesed järjekorda kell 6. Iga päev tullakse sadade kaupa Dnipro rongijaama ja seistakse selle valge piirdeaia taga koos laste ja pampudega. Eile tekkis rongi väljasõidul mingi takistus, ja rong sai teele asuda kell 11.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/17/14431493t1h2c3e.jpg)
Inna Šulženko ütleb, et lahkumised on alati rasked, ta vaatab põgeniketulva ja ütleb: «Varsti on kõik meie Ukraina linnad otsekui kummituslinnad...»
Pärast astub Inna läbi kauplusest ja näitab, milline seis poeriiulitel praegu valitseb. Kui midagi müügil on, siis osta tohib igat toodet korraga kaks, mitte enam.
/nginx/o/2022/03/17/14431515t1h360b.jpg)
Pooled riiulid on aga tühjad, ja laos ei ole enam tagavarasid.
/nginx/o/2022/03/17/14431518t1hb1c9.jpg)
Päeva teisel poolel filmib Inna Šulženko Caritase töötajaile mõeldud varjendit, kuhu on vooditest ehitatud kolme- ja neljakordsed narid juhuks, kui maa alla tuleks jääda mitte ainult päevaks, vaid ka ööks. See, et sireenid ja plahvatused nendeni ka läbi keldrilae kostavad, on Inna sõnul tavaline asi.
Inna meenutab viimast ööd oma korteris, kus ta elab ja mil samuti sireen hüüdis. Läbi une kuulis ta, kuidas naabrid avasid lukust uksi ja kiirustasid mööda treppe alla keldrisse. Inna otsustas, et magab edasi. Ta oli eelmisest tööpäevast sedavõrd väsinud, et ei leidnud jõudu ega isu toast välja joosta.
«Nii kaua, kui mul on määratud elada, nii kaua ma ka elan,» sõnas ta.
Ukrainlanna Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates loe BLOGIst.