Mida arvavad vaktsineerimisest Tartu õpetajad

Õpetajad käivad kokkulepitud päevadel ja tundidel vaktsineerimas Tartu ülikooli kliinikumis. Foto: Sille Annuk

Keda uskuda? Vaktsineerida või mitte? Eriti nüüd, kus kulutulena levivad inimeselt inimesele sõnumid vaktsiini AstraZeneca kõrvalmõjude kohta.

Üks anonüümseks jääda sooviv õpetaja ei taha meenutadagi vaktsineerimisjärgseid päevi, mil ta end haigena tundis. Ometi märgib, et see halb elamus temas vaktsiiniusku ei kõiguta ning ta soovib teadust edasi aidata. Seepärast kirjutas ta ka ravimiametile kirja, milles vaktsiini toime kohta tagasisidet andis.

Teine õpetaja ütleb, et tema pooldab samuti vaktsineerimist. Aga kui oli vaja otsustada, siis lugedes AstraZeneca 60-protsendilise kaitse kohta, sai kaalukeeleks just see 60 protsenti. «Olen nõus vaktsineerima end ravimiga, mis mind päriselt kaitseb,» põhjendas ta. «Ma arvan, et umbes sama suure kaitse võin ma kõiki reegleid täites ja ennast hoides ka ilma süstita saada.»

Vaktsineerimise järelmõjudele mõeldes leidis ta veel, et kevadel on organism nõrgem kui muidu. Pealegi tundis ta end nohusena, nagu olekski juba mingi viirus kallal. «Meie pere väikeste laste tõttu ei või ma endale lubada seda, et ma pärast vaktsiini saamist mõneks päevaks voodisse jään,» arutles ta. «Võitlesid süda ja mõistus. Hirm võitis!»

Kõik käis lõbusasti

Tartu Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi sai vaktsiinisüsti neljapäeva õhtul umbes kell pool seitse õhtul. Ta meenutas, et see kõik käis väga lõbusasti, kuna süstlanõel oli nii peenike, et tunda polnud mitte kui midagi.

Sasi lisas, et Tartu ülikooli kliinikumi vaktsineerimistoas hoiatati, et enesetunne võib pärast vaktsineerimist halveneda, põhjuseks organismi reaktsioon, mille vallandab antikehade tekkimine.

Järgmisel hommikul ärkas Jüri Sasi normaalse enesetundega, kuid peagi see enesetunne tõesti muutus. Tekkisid külmavärinad ja tõusis kerge palavik – 37,6°C.

Sasi ütles, et siis puges ta teki alla ja püsis seal taltsalt natuke aega. Külmavärinad möödusid. Päeva teisel poolel oli koolijuht juba kodust väljas asju toimetamas.

Forseliuse kooli pere 62 inimesest pani end vaktsineerimisnimekirja 45. Sasi selgitas, et neist, kes ei pannud, olid mõned lapsega kodus või lapseootel. Paar vanemaealist töötajat ütlesid, et ootavad ära vaktsiini, mida just vanematele inimestele soovitatakse.

Küsimuse peale, kas direktor Sasi pidi ka kihutuskõnet tegema, et koolipere vaktsineerima saada, vastas Sasi, et Forseliuse kool on teaduspõhine ja ahhaalik kool, kus tehakse tihedat koostööd Tartu ülikooli ja Ahhaa teaduskeskusega ning pedagoogid on kõik vaktsiiniusku.

Kooli kaks kokka panid samuti end nimekirja. Vaktsineerimisettepaneku said ka koristusfirma töötajad, kes nende majas puhtust hoiavad, aga neilt tuli kindel «ei», põhjendusega, et ootavad ära, millal jõuab Eesti turule Venemaal toodetud koroonavaktsiin Sputnik V.

Tartu Annelinna gümnaasiumis on samuti neid töötajaid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Selle kooli direktor Hiie Asser aga ütles, et nende sajast töötajast ligi 80 panid end heal meelel vaktsineerimisnimekirja ning suur osa neist on ka juba vaktsineerimas ära käinud.

Hiie Asser ise tundis end pärast AstraZenecaga vaktsineerimist hästi, ühtki tööülesannet ta halva enesetunde tõttu järgmisel päeval ära jätma ei pidanud. Vaid mõni üksik õpetaja oli talle märku andnud pisut kehvemast enesetundest. Nende seas, kes end nimekirja ei pannud, oli neid, kes on koroonaviirushaiguse juba läbi põdenud. Mõned leidsid ka, et jätavad vaktsineerimise pigem sügisesse, et saada tuleval talvel püsivam kaitse.

60 protsenti pole ju paha

Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi arvas veel, et 60-protsendiline tõhusus ei ole sugugi halb protsent. See võib reaalselt olla ka palju suurem, kuna testimisperiood on olnud esialgu lühike. «Mina suhtun asjasse eestlaslikult: parem varblane peos kui tuvi katusel,» ütles ta.

Tartu Masingu Kooli võõrkeelte õpetaja Liia Salum ütles, et nende kooli õpetajad käisid vaktsineerimas esmaspäeval.

«Lõviosa meist seisis seal reas, naersime, et oleme nagu õppekõukogul,» meenutas ta. «Järgmisel päeval tundsin lihasvalu. See kõik on nüüd ammu möödas ja ununenud.»

Intervjuud ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiusega sel samal teemal loe siit.