Ravimiameti spetsialist: AstraZeneca hoiab 100 protsenti ära rasked haigusjuhud

AstraZeneca pudelike. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eestis vaktsineeritakse praegu kolme koroonavakstiiniga, need on Pfizer-BioNTech, AstraZeneca ja Moderna. 26. veebruari hommikuse seisuga oli ravimiametile saadetud kokku 1040 kõrvaltoimeteatist. 334 nendest on AstraZeneca vaktsiini kohta ning 706 teiste vaktsiinide kohta.

Ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius ütles, et kokku on praegu Eesti inimestele manustatud 100 000 vaktsiinidoosi, neid kõiki arvestades on kõrvaltoimeteatiste osakaal olnud umbes ühel protsendil vaktsineeritutest.

Kui AstraZeneca vaktsiini eraldi vaadelda, siis selle manustamise järel on teatamiste protsent üldisest natuke kõrgem, kaks protsenti. Ott Laiuse väitel võib üks põhjus olla selles, et eri sihtrühmade inimesed käituvad kõrvaltoimetest teatades erinevalt.

Ott Laius Foto: SCANPIX

Ott Laius, öelge palun, kas AstraZeneca kõrvalmõjud on näiteks Pfizer-BionTechi omadest, kui teatiste statistikat sirvida, kuidagi raskemad, tugevamad, erinevamad?

Vaktsineerimisjärgsed nähud on kõikidel vaktsiinidel üldiselt tavapärased: palavik, külmavärinad, lihas- ja liigesevalu, väsimus. AstraZenecaga on teatatud mõnevõrra rohkem palaviku esinemisest, aga jällegi, see on kõikide vaktsiinide puhul küllaltki tavapärane kõrvaltoime.

Tõsisest kõrvaltoimest AstraZeneca puhul on Eestis teatatud ühel juhul, kui patsiendil esines allergiline reaktsioon. Samamoodi võib sellist reaktsiooni ette tulla teiste vaktsiinidega. Äge allergiline reaktsioon on kõige sagedasem tõsine kõrvaltoime. See ongi peamine põhjus, miks soovitatakse mõni aeg pärast vaktsineerimist arstikabineti lähedal veel rahulikult oodata. Kui tugev allergia tekib, ilmneb see enamikul juhtudest kiiresti kohe pärast vaktsineerimist, 15–20 minuti jooksul.

Kuidas nende kõrvalmõjude ilmnedes inimesel ikkagi käituda, mida karta, millal arsti poole pöörduda?

Selliste üldiste nähtude ilmnemisel peaks lihtsalt puhkama, võtma rahulikult. Vajaduse korral tuleks palavikku alandada või valu vaigistada paratsetamooli või ibuprofeeniga, mida saab käsimüügist apteegist. Kui sümptomid kestavad kauem kui kolm päeva, tasub pöörduda arsti poole, sest tegemist võib olla ka mõne teise haigusega.

Kui tõhus on AstraZeneca vaktsiin? Ravimiameti leheküljel on öeldud, et see näitas kliinilistes uuringutes ligikaudu 60-protsendilist tõhusust. Nii väike, ütlevad inimesed!

60-protsendiline tõhusus AstraZeneca puhul on tõesti leidnud palju kajastamist. See viitab osakaalule, kui palju vähendas AstraZeneca vaktsiin sümptomaatilist haigestumist kliinilistes uuringutes. Sümptomid, mida seejuures jälgiti, olid ligi 38-kraadine palavik, köha või hingeldus.

Raskeid haigestumisi, mis vajasid haiglaravi, hoidis vaktsiin ära 100 protsenti.

60-protsendiline tõhusus selle vaktsiini puhul tähendabki seda, et kui inimene on vaktsineeritud, võib tal koroonaviirusega kokku puutudes tekkida tavapärasele külmetusele sarnaseid sümptomeid ning neid tuleb ravida nii nagu külmetust ikka. Praeguse teadmise järgi tõsisemat haigust vaktsineerimise järel ei teki ja haiglasse inimene ei satu.

(COVID-19 Vaccine AstraZeneca confirms 100% protection against severe disease, hospitalisation and death in the primary analysis of Phase III trials. Lühikokkuvõtte kliiniliste uuringute kolmanda faasi tulemustest AstraZeneca kodulehelt www.astrazeneca.com – A.J.)

Te leiate, et Astra Zeneca on igati hea vaktsiin, mille üle rõõmustada?

Just täpselt sellepärast ongi AstraZeneca hea vaktsiin, et see hoiab ära tõsiseid haigestumisi nagu kõik teisedki koroonavaktsiinid. Keegi meist ei taha haiglasse sattuda ning ei taha ka, et meie lähedased haigestuksid sedavõrd tõsiselt. Samuti aitab vaktsineerimine leevendada üldist koormust tervishoiusüsteemile, et haiglakohti jaguks nendele patsientidele, kes vajavad arstide sekkumist.

Pikemalt on spetsialistid rääkinud AstraZeneca vaktsiinist videos «Infotund haridustöötajatele COVID-19 vaktsineerimisest», mis on internetist hõlpsalt leitav.