/nginx/o/2020/11/15/13477857t1hbd3b.jpg)
/nginx/o/2021/01/10/13569567t1h6d9a.jpg)
Selle artikliga annavad Tartu linnaplaneerijad edasi tähtsad sõnumid selle kohta, kuidas on linn toimetanud jalg- ja rattateede strateegilisel planeerimisel.
Tellijale
Indrek Ranniku, Andra Somelar ja Peep Margus: Iga jalgtee ja rattatee rajamine pikendab tartlaste eluaastaid
Objektiivsuse huvides tuletagem meelde kurbi tendentse. Hoolimata viimaste aastate murrangust jalgteede ja rattateede ehitamises (raudteeäärsed uued teed, väljasõidud linna piirini jne) oleme kehvas olukorras. Jalgsi käimise osakaal oli võrreldes 2003. aastaga veel 2018. aastaks vähenenud 45 protsendilt 21 peale; rattaliiklus, tõsi küll, olematust arvust kasvanud, siiski vaid kaheksa protsendini. Seevastu on autokasutus suurenenud 30 protsendilt 46-le. Kindlasti vajab märkimist, et nendes suundumustes polegi otseselt tegu kohaliku omavalitsuse käitumisega liikuvuse suunamisel. Pigem on sellise tulemuse toonud kaasa elujärje paranemisega kaasnev autostumine, aga ka majandusbuumi ajal alanud ja nüüd jõudsalt jätkuv valglinnastumine.
On selge, et Tartu soovib olla jalakäiguks ja rattasõiduks mugav linn ja tahab nimetatud kehvad suundumused muuta vastupidiseks.