Tartu ülikooli keskkonnafüüsika laboris uuritud ligi 140 maski tõhususe näitajad on nüüdseks professoril ja ta tudengeil läbi analüüsitud ja tulemused tabelisse pandud ning avalikult kõigile vaatamiseks näha.
Keskkonnafüüsikaprofessor Heikki Junnineni maskitabel sai valmis (2)
Professor Heikki Junninen oli teinud seda tööd koos tudengitega mitu nädalat. Ta alustas kampaaniaga, milles palus inimestel saata talle poest ostetud või ka isetehtud maske, et ta võiks proovida, kuivõrd hästi või halvasti need inimest aerosoolosakeste eest kaitsevad.
Igaüks saab tabelist vaadata mitte aga ainult üldhinnet, vaid takseerida sealt maskide erinevaid omadusi ning neid paremuse või halvemuse järgi ritta seada.
Ja otsustada saab mitte ühes, vaid kolmes suuruses osakeste üle. Valikus on 100-nanomeetrised osakesed, siis 300-nanomeetrised – need on filtrist kõige osavamad läbitungijad ja kõige ohtlikumad. Ning kõige suuremad, 3000-nanomeetrised ehk kolme tuhandiku millimeetri suurused osakesed.
Mida suurem arv nende all tabelis, seda parem kaitse.
Mõnda maski näeb tabelis mitu korda, see tähendab, et mitu inimest saatsid proovimiseks ühe ja sama firma maske. Järeldus on, et kuigi firma on sama, on igal maskil individuaalne erinevus.
Tabelis on ka hingatavuse lahter, see tähendab filtreerimisefektiivsust ehk seda, kui kerge on läbi maski hingata. Number 100 märgib väga hea hingatavusega maski ja null oleks kui kilekott. Õnneks selliseid maske, kus inimene tunneks end kilekotis, professor Junninenile ei saadetud.
Enamik tabeli maskidest on taaskasutatavad, aga saadeti ka ühekorramaske, need tunneb hingatavuse lahtrist ära numbriga 0.
Maskitabel on siin.
Lugu, kus professor Heiki Junninen maskide tõhususe põhimõtteid ja siseruumide õhu puhtuse vajalikkust kirjeldab, ilmus 13. novembri Tartu Postimehes.