Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Tartu tahab kasvada jalgrattalinnana, aga kasvab autolinnana

Jaanus Tamm FOTO: Erakogu

Iga tartlane saab kaasa rääkida, kuidas meie linnas saaks jalgrattaga liiklemist veelgi paremini korraldada, et pääseda paisuvaist ummikuist.

Praegu avalikul väljapanekul olevas Tartu energia- ja kliimakavas on muude eesmärkide seas olulisel kohal ka keskkonnahoidlike liiklemisviiside edendamine. Iga tartlane saab kaasa rääkida selles, kuidas meie linnas saaks jalgrattaga liiklemist veelgi paremini korraldada.

Tartu on viimastel aastatel jalgratturit arvestava linnana jõudsalt arenenud – ülelinnalisest rattaringlusest on saanud linnaliikluse lahutamatu osa. Tartu on jalgrattakasutuse osakaalu poolest üks eeskujulikemaid Eestis ja viimasel kümnendil on linna tulnud juurde nii kergliiklusteid kui ka jalgrattaradasid sõidutee äärde. Rattasõidu võimaluste arendamisel on lähtutud ühtse võrgustiku välja arendamisest, mis teeks linnas rattaga liiklemise mugavamaks ja ohutumaks.

Paraku on senini jäänud jalgrattakasutus inimeste igapäevastes liikumistes siiski tagasihoidlikuks, moodustades vaid üheksa-kümme protsenti kõikidest liikumistest. Seda on vähe, kui võrdleme end teiste sarnaste põhjala linnadega. Näiteks Oulus ja Uppsalas on jalgrattakasutuse osakaal liikumiste modaaljaotuses umbes 30 protsenti. Samas on Tartu oma rohelisuses ja kompaktsuses justkui loodud jalgrattalinnaks.

Linna tänavatele lisandub keskmiselt tuhat autot aastas. Hinnanguliselt kaks kolmandikku linnaliikluses osalevatest sõidukitest sõidab iga päev linna ja õhtul linnast ära.

1

2018. aastal korraldati Tartu linnavalitsuse tellimusel Tartu ja selle lähiümbruse asumites uuring, millega selgitati välja elanike liikumisviisid. Uuringuga sooviti saada ülevaade inimeste igapäevastest liikumisharjumustest ning neid mõjutavatest teguritest. Uuringu tulemused näitavad linna ja lähialade elanike liikumisviiside eelistusi juhul, kui kergliikluse tingimused oleksid paremad.

Kui kõik eeldused oleksid täidetud, näiteks tänavate parem talvine hooldus, siis 39 protsenti linnaelanikest ja 22 protsenti linna lähiümbruse elanikest eelistaksid esimese valikuna liikuda jalgrattaga.

Näeme, et inimeste valmidus ja soov kasutada igapäevase liikumisvahendina jalgratast senisest rohkem on suur, kuid takistatud eelkõige ohutute liikumisvõimaluste puuduse tõttu.

Viimase kümne aasta jooksul on liiklus Tartus põhjalikult muutunud. Linna tänavatele lisandub keskmiselt tuhat autot aastas. Hinnanguliselt kaks kolmandikku linnaliikluses osalevatest sõidukitest sõidab iga päev linna ja õhtul linnast ära. Sellega on sõiduautode koguhulk Tartus enam kui kahekordistunud ja auto on muutunud valdavaks liikumisvahendiks, autosõit moodustab kõikidest liikumistest üle 40 protsendi.

Paraku on senini jäänud jalgrattakasutus inimeste igapäevastes liikumistes siiski tagasihoidlikuks, moodustades vaid üheksa-kümme protsenti kõikidest liikumistest.

1

Autostumisel on otsene mõju liiklustiheduse kasvule, vähendades teiste liikumisviiside turvalisust, liikumiskiirust ja efektiivsust – ratturid ei julge tiheda liiklusega tänavale autode vahele minna.

Esimene Tartu jalgrattakasutuse strateegiline tegevuskava on koostatud selleks, et neid probleeme lahendada. Soovime jalgratturite osakaalu kõikides liikumistes suurendada umbes protsendi võrra aastas ja vähendada autode kasutamist aastas protsendi võrra. Tegevuskava elluviimisel kasvab jalgrattakasutus 2030. aastaks kõikides linnas tehtud liikumistes 17 protsendini ja 2040. aastaks 26 protsendini.

Praeguse üheksa-kümne protsendiga võrreldes oleks see kasv märkimisväärne.

Tartu rattaliikluse visiooni kohaselt on aastaks 2040 jalgratas linnas aasta läbi eelistatuim liiklusvahend ja jalgsi käimine on eelistatuim liikumisviis – tartlased teevad oma igapäevased käigud peamiselt jalgrattaga või jalgsi. Säästvate liikumisviiside osakaalu suurendamiseks ja autokasutuse vähendamiseks luuakse esimeses etapis 2024. aastaks ühtne jalgrattateede võrgustik kesklinna piirkonnas.

Jalgrattakasutuse strateegiline tegevuskava koondab Tartu tegevusplaanid rattaliiklusele paremate tingimuste ja võimaluste loomisel. Ootame nii jalgrattastrateegiale kui ka kliimakavale tartlastelt ettepanekuid ja arvamusi 23.oktoobrini. 

Mis takistab Tartus rattasõitu? 

  • Ilmastik – 66 protsenti  
  • Ohtlik liiklus – 53 protsenti 
  • Puuduvad sobivad kergliiklusteed – 52 protsenti 
Tagasi üles
Back