Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Ott Kiens: kes päästaks Tartu kliimakava? (2)

Ott Kiens
Ott Kiens Foto: Erakogu

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse kliimale mõtlema ning on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks tuntavalt vähendama Tartu süsinikuheidet. Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline. Ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhku paiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas.

Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema kümne aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 11 protsenti ja autotransport sama palju kahanema. Kuidas seda suurt muutust saavutada?

Kliimakavast selgub, et Tartu elanikest pea pooled eelistaks liiklusvahendina jalgratast. Peamise takistusena nähakse ilmastikku, liiklusohte, sobivate kergliiklusteede puudumist ning jalgrattahoiu võimaluste puudumist. Kõigi takistuste puhul saab kindlasti miskit ette võtta, ka ilmastiku asjas võib uurida, kuidas meist lumisemas Soomes suudetakse talvel rattateed lumest puhtaks lükata.

Samal koosolekul kõlas selgelt linnavalitsuse seisukoht, et sadamaraudtee koridoris nähakse kindlasti liikumas ka autosid.

Linna vana sadamaraudtee koridorist (Sõbrakeskuse tagant Siili tänavani) on kujunenud terav vaidlusobjekt üldplaneering koostamisel. Küsimus on, kas üles võetud raudtee asemele peaks tulema kergliiklustee või autotee koos kergliiklusteega.

Septembri lõpus üldplaneeringu avalikul arutelul märgiti sadamaraudtee kohta, et linlastelt ja organisatsioonidelt laekus hulk ettepanekuid, milles sooviti selle koridori muutmist kergliiklusteeks. Teame, et lastel oleks seal turvaline liigelda (vahetus läheduses on kaks lasteaeda ja põhikool). Säiliks rohekoridor, kus liikumine parandaks elanike vaimset ja füüsilist tervist.

Kergliikluse kasutamine suureneks, sest potentsiaalselt likvideeritaks kaks olulist takistust: väheneks liiklusoht ning tekiks juurde kergliiklusteid.

Transpordiplaneerijad on ammu aru saanud, et mida rohkem mugavat taristut autodele rajada, seda enam autosid kasutatakse. Aga mida mugavam on rattaga sõita, seda enam on rattureid. Samal koosolekul kõlas selgelt linnavalitsuse seisukoht, et sadamaraudtee koridoris nähakse kindlasti liikumas ka autosid. Seda hoolimata laekunud ettepanekutest ja uuest kliimakavast.

Sinna juurde ütles kõrge linnaametnik: «Meie pole seadnud eesmärki autoliiklust vähendada.» Arvestades seda, et kliimakavas on just risti vastupidi kirjas, siis tegi see nõutuks: kui tulevikueesmärgid ja neid saavutama määratud ametnikud on kardinaalselt erinevatel seisukohtadel, siis kes päästaks Tartu kliimakava?

Kaasava eelarve hääletuse ettepanek «Elustame sadamaraudtee» nägi ette jätta sadamaraudtee ainult kergliiklejatele kasutamiseks. See oli püüd ulatada abikäsi Tartu juhtkonnale, kes on ebaselgetel põhjustel omaenda kliimakava eesmärgid kahe silma vahele jätnud.

Tagasi üles