Raimond Tamm: uus kliimakava puudutab meid kõiki

Raimond Tamm Foto: Margus Ansu

Tartu energiatarbimine kasvab ja see on loomulik, kuid süsiniku­jalajälg peab kahanema. Tartu eesmärk on saavutada kliima­neutraalsus hiljemalt aastaks 2050.

Energia- ja kliimateemad on Euroopas üha rohkem fookuses ning tekitavad aktiivset arutelu. Kuna muutused on meie igapäevaelu tempoga võrreldes väga aeglased ja samuti hoomamatud, siis kuuldub siit-sealt arvamusi, et küllap see kõik juhtub pikkade aastate pärast ning minusse otseselt ei puutu. Ilmselgelt oleks lühinägelik nende teemadega mitte tegeleda, sest meie järeltulevate põlvede heaolu sõltub suuresti just meie tänastest tegevustest. Me kõik tarbime iga päev energiat, seega puudutab kliimakava meist igaüht. Läbimõeldult tegutsedes on võimalik ühest küljest kliimamuutustega paremini kohaneda ning teisalt anda oma panus kliimamuutuste aeglustamiseks.

Tartu liitus 2014. aastal linnapeade paktiga ehk siis maailma suurima linnade liikumisega, mille fookuses on kohalikud kliima- ja energiaalased meetmed.

2018. aastal alustati Tartu säästva energia- ja kliimakava «Tartu energia 2030+» koostamist. Lähtudes linnapeade pakti eesmärkidest on uues kavas seatud sihiks vähendada aastaks 2030 linna süsinikuheidet 40 protsenti võrreldes aastaga 2010. Tulenevalt Euroopa rohelisest kokkuleppest on Tartu eesmärk saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050.

Kehtivas säästva energiamajanduse tegevuskavas seati eesmärgiks vähendada 2020. aastaks energiatarbimist ja süsinikuheidet 20 protsenti võrreldes aastaga 2010 ning tarbida vähemalt 20 protsenti energiast taastuvatest allikatest. Linnavalitsuses oleme pingutanud, et olukorda muuta ja munitsipaalsektori süsinikujalajälge vähendada. Need pingutused on ka vilja kandnud: aastatel 2010–2017 vähenes munitsipaalsektori süsinikuemissioon 19 protsenti.

Eelmisel aastal käivitunud rattaringluse ning linnaliinibusside täielikult biogaasile üleviimise mõju selles vähenemises veel ei kajastu. Meie jalajälge aitab samuti tublisti vähendada aastateks 2021–2022 tehtud elektrihange, mille tulemusena tarbime linnavalitsuse haldusalas olevates hoonetes (sh koolid ja lasteaiad) ning tänavavalgustuses ainult rohelist elektrit. Uue energia- ja kliimakavaga oleme valmis vastu võtma väljakutse, et aastal 2024, kui kanname Euroopa kultuuripealinna tiitlit, on Tartu munitsipaalsektori süsinikuheide nullilähedane.

Kogukondliku kokkuleppega liitujad kinnitavad, et kasutavad aastaks 2024 üksnes rohelist elektri- ning soojusenergiat.

Vaadeldaval perioodil on kahe protsendi võrra vähenenud ka elamusektori süsinikuheide. Sellele on kaasa aidanud energiatõhusamate hoonete ehitamine, olemasolevate hoonete järkjärguline rekonstrueerimine ning taastuvenergia ulatuslikum kasutamine hoonete kütmisel (peamiselt kaugküte, aga ka maasoojus jm küttelahendused). Kuid see on ilusam pool pildist.

Paraku tuleb tõdeda, et süsinikuemissioon on Tartus tervikuna viimasel kümnendil suurenenud 31 protsenti. Arvud näitavad, et emissiooni kasv tuleb peamiselt era- ja avalikus sektoris (praegusel juhul ei ole siia hulka arvatud munitsipaalsektorit) tarbitavast elektrienergiast ning järjekindlalt kasvavast autoliiklusest. Nii illustreerivadki teist poolt pildist 64-protsendiline emissioonide kasv era- ja avalikus sektoris ning 35 protsendi võrra suurem heide eratranspordis.

Paneb mõtlema. See kasv ei näita seda, et Tartusse on jõudnud rohkem keskkonda saastavate autode hordid või et ettevõtetes on asutud rakendama keskkonnavaenulikke tehnoloogiaid. Perioodi 2010–2017 iseloomustab järjepidev majanduskasv ning see on omakorda kaasa toonud kasvanud tootmis- ja teenusmahtudest tuleneva suurema energiatarbimise meie ettevõtetes ning valglinnastumisest ja kasvanud sissetulekutest tulenevalt rohkem sõidetud autokilomeetreid.

Loomulikult ei ole see sugugi halb, et ettevõtete kogutoodang üha kasvab ja inimesed ringi liiguvad. Küsimus on tegelikult selles, millist energiat (taastuvatel või taastumatutel allikatel põhinevat) ettevõtetes kasutatakse ja kui säästlikesse tehnoloogiatesse investeeritakse ning millisel viisil linnas ringi liigutakse.

Elektrienergia on konkurentsitult kõige suurema mõjuga energialiik Tartu süsinikuheites. Elektrienergia tarbimine moodustas 2017. aastal 31 protsenti linna kogu energiatarbimisest, ent samal ajal kaasnes linna süsinikuheitest tervelt 74 protsenti elektrienergia tootmisega. 

Kliimakavas pakume, et elektrienergia kasutamisest tuleneva emissiooni vähendamise peamine tööriist on allpool kirjeldatud kogukondlik kokkulepe.

Olulist rolli näeme ka energiaühistutel, mille loomine võimaldab kohalikel elanikel ja ettevõtetel siinsesse taastuvenergia tootmisesse panustada ning ka toodetud energia kohapeal ära tarbida. Igal juhul on mõistlik ja vajalik, et võimalikult suur osa Tartus tarbitavast elektrist oleks just siin kohapeal toodetud.

Linnaliiklusega seonduvalt on kavas välja pakutud hulk tegevusi, millega edendatakse ühissõidukiga, jala ning jalgrattaga liikumist. Oluline roll on selles kesklinna ning linna sissesõitudele liikuvuskeskuste loomisel. Kesklinna liikuvuskeskuses peatuksid nii kaug-, maakonna- kui ka linnaliinibussid, mis võimaldaks sujuvat ümberistumist.

Sissesõitudel paiknevatesse liikuvuskeskustesse saavad kaugemalt tulijad oma auto jätta ning edasi liikuda ühissõiduki või rendijalgrattaga või jalgsi. Tartule on väga tähtsad ka sagedased ühistranspordiühendused Tartumaa teiste omavalitsustega.

Kavas on tehtud ka ettepanek luua peamistele bussiliiklusega tänavatele ühistranspordirajad. Jalgrattaga liikumise soodustamiseks on kõige olulisema tegevusena välja toodud jalgrattateede põhivõrgu väljaehitamine – esmalt kesklinna piirkonnas Emajõe ja raudtee vahelisel alal ning edasi juba kõikjal mujal linnas.

Elektrienergia moodustas 2017. aastal 31 protsenti linna kogu energiatarbimisest, ent samal ajal moodustas elektrienergia linna süsinikuheitest tervelt 74 protsenti.

Linnavalitsuse võimuses ei ole otsustada ettevõtetes või elanike majapidamistes toimuva energiatarbimise üle. Samuti ei saa linnavalitsus öelda, kas tartlased ja naabervaldade elanikud peaksid linnas liikumiseks kasutama autot, liinibussi, jalgratast või kondimootorit. Need otsused sünnivad iga inimese peas, kuid suurt rolli mängib ka siinne keskkond: kui hästi on ühistransport korraldatud, kui mugav ja ohutu on jala või jalgrattaga liikuda. Rõõm on tõdeda, et aasta-aastalt on meil üha enam teadlikke ettevõtjaid ja elanikke, kes ka päriselt on valmis keskkonnasäästlikumalt tegutsedes oma panust andma.

On päevselge, et linnavalitsus üksinda Tartut heitmevabaks muuta ei saa ja tõeliste muutusteni jõuame alles siis, kui ülejäänud avalik sektor, erasektor ning elanikud samuti oma panuse annavad. Seetõttu pakume uue energia- ja kliimakavaga välja uudse mõtte – kogukondliku kokkuleppe. Leppega saavad liituda kõik Tartus tegutsevad või Tartuga seotud ettevõtted, organisatsioonid, korteriühistud ja muud juriidilised isikud.

Kogukondliku kokkuleppega ei kaasne liitujale ühtegi rahalist kohustust liikmemaksu või muu sarnase kuluna. Kokkuleppega liitumine on vabatahtlik ja liitujad kinnitavad, et kasutavad aastaks 2024 üksnes rohelist elektri- ning soojusenergiat. Linnavalitsus omalt poolt tõstab kõiki leppega liitunuid aktiivselt esile ning kutsub teisi üles seda eeskuju järgima.

Mida me linlaselt ning siinsetelt ettevõtetelt ja asutustelt avaliku väljapaneku raames ootame? Ennekõike soovime saada tagasisidet, kas kavas pakutud tegevused tunduvad piisavalt mõjusad ja vastuvõetavad. Kas kava elluviimine paneb meid ka tegelikult rohkem taastuvenergiat tootma ja tarbima? Kas kavandatud tegevused on piisavad selleks, et tekiks tahe ja valmidus igapäevaseid autosõite vähemalt osaliselt asendada keskkonnasäästlike liikumisviisidega?

Kui tundub, et kavandatud tegevused pole piisavalt motiveerivad ega aita eesmärke saavutada, on väga teretulnud kõik täiendusettepanekud.

Viime üheskoos ellu kliimakavas sõnastatud visiooni: Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja. Kõik suured muutused saavad alguse meist endist.

Tartu energia- ja kliimakava on avalikul väljapanekul 23. oktoobrini. Tutvuda saab www.tartu.ee/tartuenergia2030.