Enriko Talvistu: teemegi parkimismaja kunagise vallikraavi tiigi sisse?

Enriko Talvistu Foto: Margus Ansu

Tartu vanalinna parkimismaja ehitamine ei käi kokku terve mõistuse ja tänapäeva suundumustega.

Teemat Tartu vanalinna mitmekorruseline parkimismaja ehitada on juba nii kaua veeretatud, et nüüd on linnavalitsus kuulutanud välja võistluse sinna Vabaduse puiestee ja Magistri tänava vahele ettevõtja-ehitaja leidmiseks. Loodetavasti ei anta seda magusat krunti ära lõpuks ühe euro eest põhimõttel, et oma otsuseid igal juhul ellu viia, maksku mis maksab.

Vaatan linnakodanikuna seda kõike suure murelikkusega. Ajal, mil kogu läänemaailmas üritatakse autoliiklust kesklinnadest eemale viia, toimib kodulinna valitsus risti vastupidi. Olen ise välja kutsunud tondi sellele vanale turuplatsile millegi ehitamiseks 1997. aastal, ettepanekuga sinna rajada Tartu kunstimuuseumi uus hoone. Selleks tehti ka üks arhitektuurivõistlus, mille suunaja on siiani linnavalitsuses ametis. Nüüd sai tehtud teine arhitektuurivõistlus, juba parkimismaja tarvis.

Kutsun tervemõistuslikke inimesi vaatlema seda parkimiskohtade puudust kesklinnas tööpäeva jooksul. Pole seal näinud mingit erilist puudust. Otsi ja leia, ainult maksa. Kes maksta ei taha, pargibki tasulise piirkonna piiri taha ning nii jääbki. See Leedu kapitaliga Europark ja sinna liitunud nimetused on ju muutunud mõnevõrra monopoliks, aga kes see huvi tunneb.

Päris naljakas on see üsna juhuslik parkimistrahvi kviitungite asetamine esiklaasile Veeriku Selveri parklas, kus justkui keegi pargiks terveks päevaks – mida seal päev läbi parkida on?

Parkimismaju võib ju teha Ülejõele, Supilinna algusesse, kus tühi plats seisab, aga selline krunt keset linna väärib midagi enamat.

Teine suursaavutus on Maarjamõisa kliiniku kõrvale mullu kuuekorruselise parkla ehitamine. See raudbetoonist «tankitehas» on poolteist kuud peale avamist tühi, autod mahuvad parkimisplatsile samamoodi, nagu mahtusid selle ehituspeletiseta. Pigem on ülikooli kliinikumil mõistlik vaadata peeglisse, et mis toimub nende peasissepääsu juures N. Lunini tänaval, kus sellesse ravitehasesse pääsemiseks tuleb liikumispuudega inimesi tuua kolmekesi. Üks läheb ratastoolis haigena ja teine tema saatjana haiglasse ning kolmas viib transpordivahendi kuhugi ära. Ja sellekski pole ruumi piisavalt.

Tüüpiline «arsti» mõtlemine, kus insener jäeti kusagile kõrvale, vaid lisati parkimiskontrolör. Arvatavasti see kordub kliinikumi järgmiste laienduste puhul.

Väljastpoolt vaataja silmad ajab sama suureks linnavalitsuse plaan ehitada analoogiline 200-kohaline parkimismaja vanalinna muinsuskaitsealale (võrdluseks, Maarjamõisa parkimismajas on umbes 450 parkimiskohta) endisele turuplatsile, kus pole kunagi väljaspool keskaegset linnamüüri mitte mingisugust ehitist olnud.

Parkla?! Sarnases olukorras väljaspool kunagist linnamüüri Viinis ehk tuntud Ringstrasset asuva peamise kaubandustänava Mariahilferstrasse (ilus nimi, «Tule, Maarja, appi») äärde kavandavad maailmakuulsad arhitektid Hollandi büroost OMA ehk Rem Koolhaas ning IKEA firma oma kaubamaju koos hotellidega ilma igasuguste parklateta, sest neid pole lihtsalt vaja. Tellite ju kõike mobiili teel ning teile tuuakse koju kätte. Jalutage, ostke ning veidi hiljem ootab see teid juba kodus.

Sellist kaldteedega raud­betoonist «tankitehast», nimeks parkimismaja, te aga Tartu kesklinnas enam millekski teiseks ümber ei ehita.

Kutsun tervemõistuslikke inimesi vaatlema seda parkimiskohtade puudust kesklinnas tööpäeva jooksul. Pole seal näinud mingit erilist puudust.

Et rõõmustada tulevasi ehitusettevõtjaid ja arheolooge, nimetagem aga seda, et kõnealune krunt on erinevalt vanalinna kruntidest, nagu Rüütli-Küütri nurk, hoopis teistsugune. Seal pole ühestki ajastust varasemaid ehitusmälestisi ega täitemüüre. Võimalikud on vaid varased sadamarajatised kusagilt keskajaeelselt perioodilt. Hilisemal ajal, keskaegsest kuni uusaegse 18. sajandi ajani me teame seda kui linnamüüriäärset vallikraavi tiiki enne Emajõge. Pärast linna õhkimist 1708 tsaar Peeter I käsul kaob see tiik umbes 1750. aastaks linna plaanidelt. Ilmselt aeti see suures osas rususid täis. Kuid mis asus selles tiigis varasemast ajast, on arheoloogidele kullaauk.

Küllap see oli koht, kuhu visati ära kõik see, mis tänapäeval on väärtuslik leid. Selle linnamüüritaguse prügitiigi arheoloogiline kaevamine on linna ajaloo seisukohalt hindamatu ning võib võtta väga kaua aega.

Seega, kas meil on mõtet tühipalja parkimismaja nimel kogu seda jama ette võtta. Parkimismaju võib ju teha Ülejõele, Supilinna algusesse, kus tühi plats seisab, aga selline krunt keset linna väärib midagi enamat.

Rahvamuuseumi juba viisime küll põllu peale, et sinna autodega sõita, kuid sellel südalinna asukohal võiks olla ikka midagi kultuursemat, näiteks Tartu kunstimuuseum, mis praegu kahjuks kultuuriministeeriumi rahvuslikult tähtsate riiklikult kultuurkapitali finantseeritavate ehitiste uude nimekirja ei mahu. Ministrile oli ilmselt rahvamuuseumist küll.