/nginx/o/2020/02/19/12953607t1h858e.jpg)
Kus peaks kõndima ema lapsevankri ja kaheaastasega näpuotsas, kui kõnnitee on täis pargitud? Tartus Supilinnas Tähtvere ja Marja tänava nurgal elava arsti Maie Maiveli (30) jaoks on see iga päev tegelikkus, tal tuleb lastega kas kõndida sõiduteel või minna sihtkohta ringiga.
Selline ohtlik olukord peaks lahenema sel aastal, kinnitas Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Supilinna teiste kõnniteedeta tänavate kohta tal samasugust rõõmusõnumit jagada pole.
Hädine taristu
Kuus aastat tagasi Supilinna kolinud Maie Maiveli sõnul on kurb see, et linnaosa ainuke mänguväljak asub Marja tänaval, mis on sealkandis liiklemiseks ilmselt kõige ohtlikum.
«Laululava poolt tulijad pööravad enamasti just siit ära, sest Tähtvere tänavast edasi sõita ei saa nad keelumärgi tõttu, ja seetõttu on siin päris tihe liiklus,» selgitas Maivel. «Käime mänguväljakul tihti, aga oleme hakanud Meloni tänava kaudu ringiga käima, sest üks laps käekõrval ja teine vankris on liiga ohtlik sõiduteele ronida. Terve suve parkis kõnniteel ka üks haagiselamu, sellest polnud kuidagi võimalik minna mööda nii, et ei peaks lapsevankriga sõiduteele ronima.»
Tülikas on seegi, et äärekivid on Marja tänaval kõrged, mis tähendab pidevat käru edasi-tagasi upitamist, kui jälle tuleb mõne kõnniteel parkiva auto tõttu sõiduteed kasutada. Äärekivid on Maiveli hinnangul nuhtlus ka siis, kui vanem laps liigub jooksurattaga. Maiveli elukaaslane ja laste isa keemik Peeter Valk (30) nimetab sigaduseks olukorda, et kuigi Supilinna kerkib järjest uusi maju, pole taristut järele aidatud ehk korralikke tänavaid tehtud.
Käime mänguväljakul tihti, aga oleme hakanud Meloni tänava kaudu ringiga käima, sest üks laps käekõrval ja teine vankris on liiga ohtlik sõiduteele ronida, ütles kahe lapse ema Maie Maivel.
Supilinna tänavatest on kõnniteed Herne, Tähtvere, Emajõe ja Lepiku tänaval, ülejäänud uulitsail tuleb jalakäijatel kasutada mudaseid teeääri, mis on sageli täis pargitud. Valk on pettunud ka Oa tänavale tehtud ajutises kergliiklemiseks mõeldud tees, sest tema hinnangul pole kruusaga kaetud jupp teed tõsiseltvõetav kergliikluse arendamine.
Marja tänaval eluaeg elanud ja seal aastast last kasvatav Liina Tiislergi (26) peab iga päev tunnistama, et liikuda on väga keeruline. Parkivate autode vahel lapsevankriga manööverdada on tülikas ja sageli tuleb kõndida sõiduteel, ent parkivate autode tõttu pole hästi näha, millal autod sõidavad.
«Katastroof,» ütles kõnniteede olukorra kohta Marja tänaval alla aasta elanud ja seal kaht autot parkiv Markus Neeme (29).
«Aga mujale pole parkida ka,» lausus ta. Esialgu parkis ta oma kaht autot ühel pool tänavat. See ei meeldinud naabrile, mistõttu nüüd seisab üks auto ühel ja teine teisel pool teed.
/nginx/o/2020/02/19/12953601t1ha751.jpg)
Parkimiskohti pole
Neeme hinnangul võiks üks mõeldav lahendus olla selline, et Marja tänava üks pool jääbki autodele parkimiseks ja teisele poole tuleb kõnnitee.
Ilmselt nii ka läheb, kinnitasid Supilinna seltsi esimees Peep Mardiste ja Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Mardiste peab ohtlikuks olukorda, et lapsed peavad kõndima seal, kus sõidavad autod, ja tema sõnul oleks mõistlik, et kohe eraldataks kõnnitee, kuhu autod parkida ei tohi.
Tamm ütles, et esialgu tuleb Supilinna seltsil elanikega läbi rääkida, kas selline lahendus kohalikele sobib. Kui see saab selgeks, peaks algama ehitus, mille käigus Marja tänava mänguväljakupoolsele küljele rajatakse killustikust kõnnitee ja teisele poole autode parkimise riba.
Töö peaks algama tänavu. Tartu linna 2020. aasta eelarves Marja tänava kõnnitee tegemiseks raha ette nähtud pole, kuid Tamme sõnul väiksemaid asju sinna ei lisatagi. Kui palju Marja tänaval kavandatav töö maksma läheb, pole veel arvutatud. Võrdluseks: Oa tänava ajutine kõnnitee võttis linna kukrust 20 000 eurot.
/nginx/o/2019/07/03/12321420t1ha2a5.jpg)