Nikolai Põdramägi: krahh ja vesi ahjus on ainult Aadu Mustal

Nikolai Põdramägi

FOTO: Kristjan Teedema

Pole põhjust rääkida mingist Keskerakonna krahhist Tartus. Kuid et asi inetuks läks ja koalitsioon lagunes, on suuresti Aadu Musta tegude tagajärg. Miks see nii läks?

Juba neli kuud on saanud tartlased ja kogu Eestimaa jälgida meedia vahendusel seebiooperit Monicast. Kui siiani teadsid Monica Rannast vaid vähesed, siis nüüd on ta kuulsust korjanud kuhjaga. Nüüdseks on Monicast saanud endine keskerakondlane ja sellega võiks seriaali lõpetada.

Rahulolematus Keskerakonna Tartu piirkonna juhtimises on kestnud juba aastaid. Olen sellest ka nelja aasta eest kirjutanud loos «Tartu tähetornis lehvib sinimustvalge lipp» (TPM, 21.03.2016).

Ootamatu pööre toimus mullu 26. septembril, kui oli Keskerakonna Tartu piirkonna aastaaruandekonverents, kus valiti uus juhatuse esimees ja juhatus. Aadu Musta poolt piirkonnajuhi kohale soovitatud Monica Rand sai hävitava hinnangu: vaid 14 häält Jaan Tootsi 88 hääle vastu. Endine juhatuse esimees Aadu Must, abilinnapead Monica Rand ja Madis Lepajõe ei pääsenud isegi uude juhatusse.

Nüüd oleks pidanud Aadu Must tunnistama kaotust ja soovima uuele juhatajale ja juhatusele edu, aga ei. Lugu võttis inetu pöörde. Erakonna lahkhelisid hakati klaarima ajakirjanduse vahendusel. Algas valede ja vassimiste jada, mis tõi kaasa erakonna maine rikkumise. Kajastati ainult ühepoolseid hinnanguid.

Miks Tartu Keskerakond tegi sellise otsuse? Erakond leidis, et juht ei saanud piirkonna juhtimisega hakkama. Nii Tartu volikogu kui ka riigikogu valimistel saime iga kord järjest vähem rahvalt hääli. Valimistel saime vaid kolmanda-neljanda koha, seda ei saanud enam aktsepteerida.

Nüüd oleks pidanud Aadu Must tunnistama kaotust ja soovima uuele juhatajale ja juhatusele edu, aga ei. Lugu võttis inetu pöörde. Erakonna lahkhelisid hakati klaarima ajakirjanduse vahendusel.

Üks põhjusi oli kindlasti see, et koorem osutus Aadu Mustale üle jõu käivaks, liiga palju ameteid. Selle asemel, et koormust vähendada ja keskenduda erakonna juhtimisele Tartus, asus ta veel Balti Assambleed juhtima. Eelmisel aastal, valimiste aastal, peeti vaid kolm juhatuse koosolekut, mis tähendas enamasti 1,5 tundi Musta monoloogi sellest, kui tubli ta on ja isegi Tallinnas teda kiidetakse. Kui aga juba Tartu teised erakonnad hakkavad teda kiitma, teeb see mind küll väga ettevaatlikuks. Ega Must ometi võõrastele oma ja omadele võõras ole?

Peeti salajasi kolme-nelja inimese koosolekuid, see tähendab Aadu Mustale lojaalsete ja rahalises sõltuvuses olevate erakonnakaaslastega. Nendest väikese ringi koosolekutest ja seal tehtud otsustest suur juhatus ei teadnud midagi. Töö noorte ja järelkasvuga oli viidud peaaegu nulli.

Nagu selgus Tartu piirkonna revisjonikomisjoni aruandest, valitses rahaasjades täielik tohuvabohu. Selgus, et kõige suurem võlglane on abilinnapea Monica Rand. Temale järgnesid abilinnapea Madis Lepajõe ja volikogu esimees Musta nõunik Triin Lukk.

Tartu piirkonnas on aastaid kehtinud kokkulepe, et kõik erakonna kaudu ametikoha saanud erakonna liikmed kannavad piirkonna arvele oma ametipalgast 10 protsenti. Tartu piirkonna juhatus on nii otsustanud ja erakond seda aktsepteerinud. Rand, Lepajõe ja Lukk ei ole seda teinud siiamaani.

Tõsi, ükski seadus seda ette ei näe ega kohusta, aga elus on ka kirjutamata seadused, mida tuleb austada ja täita. See on juhatuse sisemine kokkulepe. Kõik teised maksavad, aga nemad mitte.

Täiesti mõistetav on, et erakonna kontori ülalpidamine, saalide üür koosolekuteks vajab ju raha. Kui soliidne 80-aastane daam Asta Jõgi ütles konkreetselt Monica Rannale: «Monica, sa oled võlgu! Maksa võlad ära!», vastust ei tulnud. Seejärel tsiteeris vanadaam piiblit. Rand võttis seda kui tõsist ähvardust oma pereliikmele.

Konkreetset juhtumit kajastas ka «Kuuuurija». Tegelikult selgus, et hoopis Monica Rand ähvardas valesüüdistusega vanadaami. Politseis tunnistati vanadaami käitumine süütuks. Nüüd oleks pidanud Rand vabandama avalikkuse ja vanadaami ees ning paluma andestust, aga ta ei ole seda siiani teinud. Rand lubas selle ähvarduse peale abilinnapea kohalt tagasi astuda, aga ta ei astunud. Rand jätkas valesid ja vassimist ning erakonna maine kahjustamist.

Neli kuud oli Monica Ranna mentor Aadu Must olnud enam-vähem vait. Järsku ilmus Must oma «kõrgpilotaaži» võtete ja valedega lagedale. Rääkides mingist Tartu krahhist ja justkui erakond oleks kraavis kummuli. Krahh ja vesi ahjus on ainult Aadu Mustal endal ja tema toetajatel. Kõigutasite küll vankrit, aga see püsib kindlalt teel. Uus juhatus on täiesti töövõimeline, ajame rahaasjad korda ja korrastame erakonna nimekirja. Erakonda on tagasi hakanud tulema inimesed, kes Aadu Musta tõttu erakonnast lahkusid. Me saame uue kontori. Ligi 20 aasta jooksul oli meil esimene ilus jõulupidu.

See, et Keskerakond Tartus on nüüd opositsioonis, ei olnud kaugeltki meie esmane soov ega valik. Meie kõneisikuks on olnud loomulikult piirkonna esimees Jaan Toots. Aga ilmselt ei osanud temagi ette näha nii inetut käitumist kaotajate poole pealt.

Me pakkusime Reformierakonnale variante, kuidas edasi minna, kuid kahjuks ükski neile ei sobinud. Vastab tõele Aadu Musta poolt juba ammu väljaöeldu: «Reformierakonna koalitsioon Keskerakonnaga Tartus on mõeldav ainult siis, kui Aadu Must on volikogu esimees.»

Neli kuud oli Monica Ranna mentor Aadu Must olnud enam-vähem vait. Järsku ilmus Must oma «kõrgpilotaaži» võtete ja valedega lagedale.

Monica Rand on erakonnast juba läinud ja Aadu Must saab volikogu esimehe kohast priiks. Kõigest juhtunust jääb vaid mõru maik. Kui meie kaalusime avaldada abilinnapea Rannale umbusaldust, milleks oli vaja 25 häält, oli keskerakonnalt loota viis-kuus häält, Reformierakond omalt poolt 20 häälega ei arvestanud, sest osa olla haiged ja osa välismaal. Niipea kui Keskerakond saadeti opositsiooni, leiti kohe Reformierakonnast 20 häält ja sotsidelt kaheksa häält, mis on piisav umbusalduse avaldamiseks.

«Umbusaldamisel ei anta hinnangut Monica Ranna tööle, vaid tegemist on protseduuriliste põhjustega,» ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristo Seli Tartu volikogu istungil. Mis on need protseduurilised põhjused, ei selgitatud. Ehk saame sellest teada volikogu erakorralisel istungil 13. veebruaril. Ent pole ju raske põhjust ära arvata, sest umbusaldamise korral saab Rannale anda mitmekuulist rahalist kompensatsiooni, ilma umbusaldamiseta ehk vabatahtliku lahkumise korral ei saaks.

Minule jääb arusaamatuks, kuidas saab umbusaldada Monica Randa, kes on väidetavalt oma tööga hästi hakkama saanud ja muid vigu nagu polegi. Keskerakondki ei soovinud Randa umbusaldada mitte tema töö pärast, vaid kuna ta on võlglane, valetaja ja erakonna maine kahjustaja ega teinud koostööd piirkonna uue juhatusega. Uuel koalitsioonil neid etteheiteid ju ei ole, miks siis umbusaldada.

Keskerakond peab nüüd mõtlema, kas liituda Monica Ranna umbusaldamisega. Meilt on ta karistuse kätte saanud, ta on erakonna ridadest välja arvatud.

Ühe ajalehelooga kogu m(M)usta pesu ära ei pesegi. Kahjuks on elus nii, et osale inimestele ei lähe isegi tõde korda. Valetavad nii võimsalt ja nii kaua, et rahvas jääbki valet tõena võtma. Poliitika on meeskonna mäng. Soleerimisega võid saavutada üksikuid võite, aga lahinguid sellega ei võida.

Jätke jonn ja jätke viha!

Tagasi üles