Kiri: ikka bussliiklusest
Ei oska meie enda eest seista ega võidelda. Jutt käib ikka sellest uuest bussiliiklusest. Muudkui arutame omavahel, mis kõik untsus on, aga kaugemale ei jõua.
Tammelinnas elab palju eakaid, kes korraliku bussiliini toimimisel said ise kõik oma asjad aetud. Linn soovib väga, et kasutataks rohkem ühistransporti, aga nüüd võeti meilt hoopis see hea buss nr 18 ära. Peame paluma oma noori, et nad meid autodega sõidutaksid. Kus on siin loogika?
Ja siis nende noorte linnaametnike mõnitavad soovitused rattaga sõita on väga «armsad», aga küll tahaks näha, kuidas nad seda teevad, kui kord ise 70+ ja haiged ka. Kahju on sellestki, et meie linnapea, kes ka pidavat Tammelinnas elama, ei poetanud sõnakestki meie bussiliini kaitseks või äkki ei teagi, kui oluline see liin oli vähemalt poolesajale inimesele.
Pärast selle liini sulgemist ei ole meil enam võimalik saada avaturult, Lõunakeskusest ega Anne saunast koju. Tuleb suurte pampudega tegelda lõputute ümberistumistega ja oodata pikalt, oma 30 minutit. Ja kui nüüd keegi ütleb, et näiteks Lemmatsis ju buss nr 8 peatub, siis saage aru, juba järgmises peatuses tuleb maha ronida ja hakata uut bussi ootama. Mis läks mugavamaks?
Mõistame ja tunneme kaasa nii Raadi rahvale, Karlova inimestele ja kõigile teistele, kes on kurvad, aga teha ei ole midagi.