TIPP 100 KÕIGE MÕJUKAM NAINE ⟩ Marju Lauristin – võimukas, sõnakas, soe

Marju Lauristin Foto: Eero Vabamaegi

Sotsiaalteadlane professor Marju Lauristin pälvis Tartu ja Tartumaa 2020. aasta mõjukate edetabelis neljanda koha, tõustes sellega võrreldes 2018. aasta detsembris ilmunud pingereaga kaks kohta. Uuri värsket edetabelit SIIT.

«Vaadake,» ütleb sotsiaalteadlane professor Marju Lauristin hoogsalt. See on siis, kui tal arutelu käsil kas tudengite, poliitikute, kolleegide või juba oma vanaks saanud õpilastega näiteks akadeemilises ajakirjandusseltsis.

«Vaadake!», ja see tähendab, et Marju Lauristin pakub kohe mõnd täiesti uut lähenemisnurka, maalib suuremat pilti, on aus ja otsekohene. Vahel järgneb sellele ka humoorikas võrdlus, otsekui ülevõlliheide, mille peale ta ise vandeseltslaslikult kihistama hakkab ja naeru pugistab. Kõik mõistavad: paremini kui Marju Lauristin poleks seda keegi öelnud.

Küsimuseks jääb, kuidas suudab Marju Lauristin praegu, mil ta on aktiivsest poliitikast eemale tõmbunud ning ilmub emeriitprofessorina tudengite ette mõned korrad kuus, inimestele mõjuda ikka nii, et nad teda usaldavad ja tema mõju kõrgelt hindavad. «Ükskõik kui suur on teema, oskab tema sellest kõrgemale tõusta, näha ja üldistada,» vastab selle peale üks. «Ta on tark ja läbinägelik. Meheliku mõistuse ja vaatega. See, et ta on naine, ei tähenda midagi. Ta ei ole oma naine-olemist kunagi välja mänginud. Sootus on tema pluss,» räägib teine.

Kevadel ilmub Tartu ülikooli kirjastusest Marju Lauristini kaastoimetamisel raamat, mis räägib Eesti ühiskonnas muutumise protsessidest eri sotsioloogiliste vaatepunktide kaudu, inglise keeles.

Kolmas teab, et Marju ei ütle «ei», kui teda kutsutakse esinema, koolitama. Ta ei pirtsuta. Ta suudab sotsioloogiliste uuringute ja oma elukogemuse toel suhestuda paljude teemade ning sihtrühmadega. Ta on lektorina kaasahaarav.

Ta võib olla võimukas ja sõnakas, aga ta on soe, ning jääb seetõttu meelde ka seltskondades, kus ta enam aastaid pole liikunud. Ka imetletakse Marju Lauristini tohutut energiat, ideid ja lennukust ning meenutatakse, kuidas ta 75-aastasena Brüsselisse kandideerides ütles, et on just jõudnud sellisesse ikka, et vajab ellu uusi väljakutseid.

Brüsseli ja Tallinna-Tartu vahet pendeldamine võis Marju Lauristini ehk lõpuks ära väsitada küll, aga rohkem väsis ära vahest ta abikaasa Peeter Vihalemm, kes teda kodus igatsema pidi. Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma pole võimalik lahus ette kujutada. Neid seob enam kui 40-aastane abielu ja sellest veel pikem aeg ülikoolis, koos tudengeid õpetades. Kuuldavasti naudivad Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm praegu kodus peamiselt teadusartiklite kirjutamist.

Kevadel ilmub Tartu ülikooli kirjastusest Marju Lauristini kaastoimetamisel raamat, mis räägib Eesti ühiskonnas muutumise protsessidest eri sotsioloogiliste vaatepunktide kaudu, inglise keeles.

Kuuldavasti on Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm kodus kahekesi ka ümberkorraldusi teinud ja ruumi juurde loonud, kuna annetasid terve virna oma väärtuslikust raamatukogust ühiskonnateaduste instituudile. Ka on nad ära lasknud vedada 261 köidet ajalehti, paarkümmend köidet olla veel suvilas … Need on mitmete Eesti väljaannete täielikud või valitud lehenumbritega aastakäigud alates juba 1963. aastast. Nende köidete pärast laskis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut uue suure riiuli ehitada ning on sisse seadmas eesti ajakirjanduse ajaloo tuba.

Uued sündmused terendavad kohe ees. Uskuge või mitte, Tartu Postimehe mõjukate tabeli esimene naine Marju Lauristin saab 7. aprillil 80-aastaseks.

Samal päeval leiab Tartu ülikooli muuseumi valges saalis aset konverents «Eesti siirdeajad», kus juubilar astub üles sõnavõtuga «Eesti tee». Seal ta mõtestab Eesti arenguid alates laulvast revolutsioonist läbi uudse teoreetilise prisma.