Antti Roose ja Garri Raagmaa: Tartut ummistavad lähivaldade autod

Antti Roose ja Garri Raagmaa

FOTO: TPM

Kui igaüks jätkabki toimetamist oma liivakastis, siis Tartu linnaregiooni liiklustihedus kasvab ja Tartu autodest ummistumine on üha suurem probleem.

Abilinnapea Reno Laidre muretseb Tartu autostumise pärast (TPM, 13.1). Õigesti teeb! Paraku ei saa seda lahendada Tartu linna piires, sest Tartut ummistavad ennekõike lähivaldade ja üha enam ka üle Lõuna-Eesti Tartusse tööle kulgejad. Üha suurem probleem on sealjuures parkimine, Tartu kesklinna ei mahu autod enam ära.

Tartu on ideaalne linn rattaga tööl käimiseks: lükkad hoo sisse ja veeredki alla orgu kesklinna – keskeltläbi on linna piirist raeplatsi kolm-neli kilomeetrit. Vahilt ja Lohkvast neli-viis kilomeetrit kannatab ka ära, aga Tõrvandist tuleb vändata juba kaheksa ning Luunjast ja Ilmatsalust üle kümne kilomeetri. Spordiks hea, aga kes ikka tahab higisena tööle jõuda. Kaugeks jääb. Või talvel libedaga. Või paduvihmas. Kui kiireid ja mugavaid bussiühendusi ei ole, siis ongi valik auto. Rääkimata veel Lõuna-Eesti külades elavatest peredest.

Töökohtade koondumisel ülikoolilinna on laienenud Tartu igapäevane pendelränne kaugele üle maakonna piiri. Lahendus on teada – ühistransport.

Eriti tõhus oleks rongiliikluse tihendamine Elva ja Jõgeva poole, rongi- ja bussiaegade ühildamine ning kergliiklusteede koondamine raudtee- ja bussijaamadesse. Tartu eeslinna tuleb luua pargi-ja-sõida-süsteemi parkimisvõimalused ja bussipeatused. Ekspressbuss, mis praegu sõidutab ostlejaid tasuta Lõunakeskusse, võiks kesklinna käia otse ja sageli. Ülenurme, Kõrveküla, Lähte ja Luunja vajavad sidusat eeslinnalogistikat, sh parklate ja teeninduskeskuste väljaarendamist, et peaks vähem linnas poes käima. Tuled linnast, käid poes ja sõidad siis koju. Praegu on eeslinnakeskustest Tartusse bussisõit üsna süsteemitu, hõre ja puine, ehkki üle 80 protsendi lähivaldade elanikest töötab Tartus, pluss arvukas õpilaskond. Eeslinnades tegelikult ei olegi seni korralikke keskusi planeeritud.

Reno Laidre, kutsuge palun Tartumaa uuesti laua taha, sest linna bussiliikluse ja rattarendi edulugu närtsib ummikutes, mida saab lahendada vaid investeerides ehk esmapilgul paradoksaalselt Tartu piiridest väljapoole.

2018. aastal koostasid ja eelmise aasta alguses kiitsid Tartumaa omavalitsused heaks arengustrateegia aastani 2040. Seal oli üks juhtteemasid kasvava autostumise ohjeldamine. Omavalitsusjuhid adusid probleemi süvenemist, strateegiasse sai kirja:

«Hinnasurve ja inimeste soov avarama elukeskkonna järele tingib linlaste valgumise linna piiri taha ja kaugemalegi, millega kaasnev probleem on Tartu üleautostumine: tipptunnil Riia ja Narva maantee ummistuvad, aja- ja keskkonnakulu kasvab. Tartu on samas ideaalne jalgrattaga kesklinna tööle kulgemiseks nii kortermajade piirkonnist kui ka lähiasumitest. Tartu rattateede võrku on ka jõudsalt arendatud. Enam kui kuuekilomeetrised vahemaad vajavad siiski regulaarset bussi-rongiühendust koos pargi-ja-sõida-võimalusega maakonna olulisematest keskustest. Tartu linna ühistranspordisüsteem ei ole seni valglinnastumisega kohanenud ning piirdub mõnede eranditega valdavalt linna halduspiiriga. Lähiaastatel linna rajatavate korterite täiendavad mahud ja konkurents hinnatõusu pidurdama. Sellegipoolest on ilmne vajadus maakonnaplaneeringus soovitatud kujul planeerida ja arendada Tartumaa elamualasid ja ühistransporti koordineeritult.»

Kui nüüd vaadata, mis sai sellest strateegiast Tartumaa tegevuskavasse 2019–2022, on seal vaid üks tegevus «rattaringluse laiendamine naabervaldadesse», millel ei saa olema ülemäära suurt mõju. Ja pikalt plaanitud Kurepalu–Aardlapalu kergliiklustee ei aita sealseid töötajaid kuigivõrd Tartusse. Pigem oleks abiks parkimisala ja rattaparklad Kurepalus või Roius ja kindlasti Ülenurmes ning tipptunnil kümneminutise intervalliga bussiühendus kesklinna.

Küll kirjutati strateegia tegevuskavasse ei tea küll kelle lobi tulemusel sisse kümne miljoni eest spordiobjekte ja lausa üheksa jalgpalliväljakut. Kust see kõik siis nüüd tuli!? Strateegias, mida kõik volikogud tegelikult ka põhjalikult arutasid ja lõppotsusena üksmeelselt heaks kiitsid, ei ole jalgpallist sõnagi. Kurram küll! Kellele neid strateegiaid siis tehakse? Ja kes neid täitma peavad?

Meil on geograafidena ilmselt õigus kuri olla, sest Tartumaa arengustrateegiale lisatud kaks (ainumast) kaarti kirjeldavad mõlemad liikuvust ning peaks puust ja punaseks tegema lühikümnendi avalike investeeringute eelistuse eeslinnakeskuste arendamisel.

Eks me saame muidugi ka aru, et üks kurja juur on 2017. aasta pooletoobine haldusreform, mis liitis Tartuga kõige vähem eeslinnastunud põllu- ja metsamajandusliku Tähtvere, mitte aga laialdased eeslinnaalad põhjas, lõunas ja idas, mille terviklik ja ühine planeerimine on möödapääsmatult hädavajalik. Kui igaüks jätkabki toimetamist oma liivakastis, siis Tartu linnaregiooni liiklustihedus kasvab ja Tartu autodest ummistumine on üha suurem probleem. Sellega tuleb tegeleda juba täna. Tegelikult tuli juba eile.

Reno Laidre, kutsuge palun Tartumaa uuesti laua taha, sest linna bussiliikluse ja rattarendi edulugu närtsib ummikutes, mida saab lahendada vaid investeerides ehk esmapilgul paradoksaalselt Tartu piiridest väljapoole. See on kõigi Tartu, lähivaldade ja kogu Lõuna-Eesti elanike huvides.

Tegevused vähendamaks Tartu autostumist

Noppeid Tartumaa arengustrateegiast 2040

  • Eeslinnakeskuste tugevdamine põhiteenuste koduläheduse põhimõttel: põhikool, lasteaed, kauplus, kohvik – kõik bussijaama ja (auto/ratta)parkla läheduses. Teeninduskeskused Kõrvekülas, Vahil, Lähtes, Luunjas, Tõrvandis ning pargi-ja-sõida-süsteemi laiendamine Elva, Nõo ja Tabivere raudteejaamas.
  • Ühistranspordi korralduses arvestada enam ettevõtete ja elukohtade ümberpaiknemisega, maapiirkondades vajaduspõhise transpordisüsteemi arendamine, Elroni, linna ja maakondliku ühistranspordisüsteemi sidustamine ja ajaline sünkroniseerimine.
  • Elva, Põlva, Jõgeva suunal reisirongiliikluse tihendamine ja kiirendamine Tartuga. Elroni Tallinna–Tartu ekspressliinidele teha Tabiverre peatus, vältimaks Põhja-Tartumaa reisijate sõitmist autoga Tartusse või Jõgevale.
  • Kergliiklusteede edasiarendamine vastavalt maakonnaplaneeringule ning Tartu ja Elva linnasisese võrgu väljaehitamise jätkamine. Eeslinnakeskustes kergliikluse rajatiste väljaehitamine.

      

FOTO: Tpm

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles