Juhtivprokurör: viivitamatu jõuline sekkumine polnud vajalik
Vastus päevakommentaarile

Kretel Tamm

FOTO: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Vastusena Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba 14. novembril ilmunud päevakommentaarile «Mis toimub, prokuratuur» ütleb Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm, et abilinnapea Monica Ranna ähvardamise kaasuses lähtusid politsei ja prokuratuur veendumusest, et kedagi pole tarvis viivitamatult kinni pidada ega läbi viia muid kiireid toiminguid.

Politsei ja prokuratuur hindavad iga kriminaalmenetluse puhul, mida ja kui kiiresti on vaja teha. Tuleb arvestada, et kui politsei suunab kõrgendatud ressursi ühe kriminaalmenetluse läbiviimiseks, saavad teised uurimised selle võrra vähem uurijate tähelepanu. Samuti on osa kriminaalasjadest küll avaliku huviga, kuid prioriteetide seadmisel ei ole see meie jaoks esmane.

Tartu abilinnapea Monica Ranna avalduse peale alustas politsei kriminaalmenetlust. Pärast avalduse saamist neljapäeval ning uuesti pärast kannatanu ülekuulamist reedel hindasid politsei ja prokuratuur, kui tõsiseltvõetav on ähvarduse sisu ja kui reaalne on tegelik oht.

Arvestasime nii kannatanu kirjeldust telefonikõnest, mille käigus ähvardus tehti, ähvardusele eelnenud vestlust, ähvardaja isikut ja seda, et ähvardus tehti emotsionaalses seisundis kirgi tekitanud vaidluse käigus. Jõudsime järeldusele, et kellegi viivitamatult kinnipidamine või muu jõuline sekkumine ei ole vajalik.

Ohu tõsiseltvõetavuse hindamisel oli oluline ka see, et ähvarduse tegi abilinnapeaga samasse erakonda kuuluv üle 80 aasta vanune naisterahvas.

Kõige selle põhjal hindas politsei tõepoolest, et selle ähvardusega ei kaasnenud kellegi elule sellist ohtu, mis vajaks kohest ja vältimatut sekkumist. Samal ajal, kui on kokku lepitud aeg teise poole ülekuulamiseks, tegeles politsei aga ka mitmete teiste kuritegudega, milles kellegi tervist oli juba kahjustatud või oli selleks vahetu oht.

Nädalavahetusel peeti Tartumaal kinni mitu perevägivallas kahtlustatavat, kellest üks on prokuratuuri taotlusel ka vahistatud, sest temal oli kokku kuus kuriteoepisoodi. Vägivallatsejaid oli veelgi ja mitte kõiki neist ei ole politsei jõudnud üle kuulata.

Tartu politseijaoskonna vägivallakuritegude menetlusgrupp alustas neljapäevast alates nädala jooksul üheksa kriminaalasja, millega on uurijad tegelenud Tartu abilinnapeale poliitiliselt äreval ja emotsionaalsel ajal tehtud ähvarduse uurimisega. Nende kannatanute suhtes ei ole avalikkusel nii suurt huvi, kuid politsei ei saa neid asju edasi lükata ega neid seetõttu vähem tähtsaks pidada.

Siia lisanduvad ka need inimesed, keda politsei aitab väljaspool kriminaalmenetlusi.

Avalikkusega suhtlemisel peab prokuratuur arvestama eelkõige kannatanu huvidega, kuid selle käigus peame kaitsma ka teiste asjaosaliste õigusi. Enne kui hakata kedagi kiirelt avalikult hukka mõistma, tuleb alati ka teine pool ära kuulata.

Ei ole õige esitada ajakirjanduses poolikuid versioone või oletusi ega teha järeldusi enne, kui mõlema poole seisukoht ja toimunu kirjeldus on selgeks tehtud.

Tagasi üles