Raimond Tamm: uue liinivõrgu keskmeks peavad olema tartlaste vajadused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Raimond Tamm

FOTO: Margus Ansu

Äsja lõppesid Tartu linnaosades avalikud arutelud, kus tutvustati 1. juulist 2019 plaanitavat uut bussivõrku ning koguti tartlaste arvamusi. Enamasti  olid arutelud rahvarohked ja kirglikud ning linn sai palju väärtuslikku tagasisidet elanikelt. Lisaks veel üle 800 ettepaneku linna kodulehe kaudu, vanu ja uusi liine võrdlevast kaardirakendusest ja meili teel.

Kuigi avalikud arutelud on läbi saanud, kohtume veel mitmete huvirühmadega (koolijuhid, vaegnägijad jne) ning kõik kanalid on tagasiside andmiseks avatud oktoobri lõpuni.

Seejärel alustame ettepanekute analüüsimist ning püüame tõstatatud probleemidele leida mõistlikke lahendusi, mis meile antud tagasisidega võimalikult palju arvestaksid.

Uus liinivõrk peab lõplikult paigas olema märtsi alguseks, et bussiettevõte saaks tuleva aasta 1. juulil uue skeemi järgi tööd alustada. Mõistagi võtab nii suure infohulga põhjalik analüüs omajagu aega ja seetõttu ei saa lubada väga kiiret tagasisidet selle kohta, milliseid muudatusi arvestatakse, kuid tagasiside kindlasti tuleb. Seetõttu annan siin lühikese ülevaate aruteludel sagedamini ette tulnud küsimustest.

Miks meie liinivõrku planeerivad soomlased?

Üks väga sage küsimus oli, miks ometi kasutas Tartu liinivõrgu välja töötamisel soomlaste abi ja kas meil tõesti pole endal selleks piisavalt oskusi ja teadmisi. Tõsi on, et nii suure kogemusega transpordiplaneerijaid nagu Soome ettevõte WSP Finland Tartus ega isegi kogu Eestis tõesti ei leidu.

Meil oli vaja kaasata kogenud ning usaldusväärseid partnereid, sest ühistransport on üks olulisemaid teenuseid, mida tartlastele pakutakse. Ma ei leia põhjust, miks peaks selle Soome ettevõtte kompetentsuses kahtlema. Neil on pikaajaline rahvusvaheline kogemus, muu hulgas on nad liinivõrgu planeerinud ka näiteks Oulusse ja meie sõpruslinna Tamperesse.

Uue liinivõrgu väljatöötamise ajal käisid soomlased mitu korda Tartus ning viisid ennast siinsete oludega kurssi.

Samuti pole põhjust kahelda Tartu ülikoolist võrsunud ettevõtte Positium oskustes, nad on tegelenud üle kümne aasta mobiilpositsioneerimise andmete analüüsimisega ning teinud koostööd nii rahvusvaheliste klientide kui ka teadlastega.

Lisaks on oluline märkida, et WSP Finland koos Tartu ettevõttega Positium LBS võitsid Tartu liinivõrgu ümberkorraldamiseks tehtud riigihanke. Hankele oleksid võinud pakkumise esitada ka kohalikud transpordiplaneerijad, kui nad ainult oleksid valmis olnud sellist vastutusrikast tööd ette võtma.

Milleks seda ümberkorraldust on vaja?

Tartu bussiliikluse ümberkorralduse vajadusest on räägitud juba aastaid. Kui 2011. aastal tulid Tartu linnaliinidele uued ja moodsad bussid, olid tartlased küll rõõmsad, kuid selle kõrval toodi pidevalt välja liinivõrgu hädasid: pikad ja aeglased ringliinid, kobaras sõitvad bussid, segane liinivõrk.

2012. aastal käisid Tartus Saksamaa Wuppertali ülikooli ühistranspordi ja logistikaga tegelevad teadlased, kes süvenesid mitu kuud Tartu ühistranspordi teemasse ja tegid ettepanekuid, kuidas bussiliiklust ümber korraldada.

Peamised soovitused olid vähendada liinide arvu rohkem kui poole võrra ning panna bussid lühikeste intervallidega edasi-tagasi liikuma, mida näeb ette ka praegune liinivõrgu kavand. Sakslaste väljapakutud liinivõrgu joonis näeb üsna sarnane välja praeguse uue liinivõrgu ettepanekuga. Seega on selle valdkonna ekspertide hinnang Tartu senisele liinivõrgule olnud üsna sarnane.

Muidugi on tartlased aastate jooksul omaseks saanud liinivõrguga harjunud ja niivõrd suure muudatuse toomine inimeste igapäevarutiini on väga keeruline. Samas ei tee me liinivõrku ainult praegustele sõitjatele, vaid soovime bussidesse tuua ka seni autot eelistavad tartlased, kes on loobunud bussisõidust just selle aegluse tõttu.

Loomulikult peame ka arvestama muutuva linnaga: uute elurajoonide, uute tõmbekeskuste, muutunud koolivõrguga. Tavapäraselt uuritakse liinivõrgu muutmiseks vaid olemasolevate bussisõitjate vajadusi. Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine aga võimaldab aru saada kõikide linlaste liikumismustritest. Lisaks kasutati uue liinivõrgu planeerimisel ka väga palju muid andmeid: bussikaar- di registreerimise andmeid, maksu- ja tolliametist saadud elu- ja töökoha andmeid, olemasolevad peatuste asukohti. Eraldi vaadati õpilaste ja lasteaialaste elukohtade andmeid.

Ümberistumine ei meeldi

Üks tihti kõlanud etteheide uuele liinivõrgule on senisest sagedasem vajadus ümber istuda. Ümberistumine ei ole mingi uus nähtus. Kahe või lausa mitme bussiga on mõnikord tulnud sõita ka meie senise liinivõrgu puhul ning samuti on teistes linnades ümberistumine ühelt liinilt teisele täiesti normaalne osa igapäevasest ühistranspordist.

Loomulikult on see keerulisem liikumisraskustega inimestele või väiksematele koolilastele, kuid oleme püüdnud järgida põhimõtet, et igast peatusest saaks maksimaalselt ühe ümberistumisega võimalikult paljudesse sihtkohtadesse.

Avaliku arutelu järel vaatame kindlasti uuesti üle selle, et kooli ja kodu vahet sõitmine oleks algklassilastele võimalikult mugav ning ümberistumisvajadus minimaalne.

Suhtume väga tõsiselt ka eakate ning puuetega inimeste ettepanekutesse, mis puudutavad võimaluse korral ilma ümberistumiseta olulistesse sihtkohtadesse jõudmist.

Samuti on meie ülesanne teha ümberistumiskohad võimalikult mugavaks ja loogiliseks.

Liikvele on läinud ekslik arusaam, justkui oleks ainsad ümberistumiskohad kesklinnas. Kuigi kesklinnas on neid võimalusi tõesti kõige rohkem, saab ümber istuda siiski kõikides peatustes, kus liinid ristuvad või ühinevad.

Ümberistumise puhul on aga oluline ka märgata lühemaid intervalle busside vahel. Tipptundidel põhiliinidel seitsme-kaheksa minuti tagant väljuvate bussidega pole tartlased kindlasti harjunud. Seni on bussi vahetamine tähendanud enamasti tüütult pikka ooteaega.

Sildade koormus ja linnaosade omavahelised ühendused

Muret on tuntud ka selle pärast, et uue liinivõrgu ettepanekus on Võidu sillal väga suur bussiliikluse koormus, samal ajal kui teised sillad on alakoormatud ja üle Sõpruse silla sõidab ainult üks buss. Olen nõus, et bussiliine on mõistlik sildade vahel rohkem hajutada.

Kindlasti on vaja teha liinivõrku täiendusi, et kõrvuti paiknevaid linnaosi paremini ühendada. Selle kohta on tulnud palju ettepanekuid nii Variku, Ropka, Tammelinna, Tähtvere, Veeriku kui Ihaste linnaosa elanikelt.

Ööbusside asemel kauem sõitvad bussid

Mitmel arutelul on tuntud muret ööbusside pärast. Uue plaani järgi ööbussid kaovad, kuid selle asemel hakkavad tavaliinide bussid sõitma kauem. Praeguste plaanide järgi alustavad põhiliinide bussid (1–4 ehk Fi–kesklinn–Nõlvaku; Lõunakeskus–Maarjamõisa–kesklinn–Jaamamõisa–Nõlvaku; Nõlvaku–Turu–kesklinn–raudteejaam–Zoomeedikum ja Ringtee–kesklinn–Põllu) sõitmist hommikul kell 5.30 ja lõpetavad öösel kell 1.30, kuid kindlasti tuleb saadud tagasiside põhjal uurida, kas sellest ikka piisab. Samuti on vaja kriitilise pilguga üle vaadata töö algus- ja lõpuajad ülejäänud liinidel, sest arutelude käigus on esile kerkinud vajadus varakult tööle jõuda ning hilja töölt koju minna.

Kas kõigest auru välja laskmine?

Oleme kohanud arvamusi, et linnavalitsus laseb nüüd tartlastel vaid auru välja, aga midagi niikuinii ei muuda. See ei vasta tõele. Linnavalitsus on kuulanud tartlaste arvamusi väga tähelepanelikult ja juba on mõtteid, kuidas olemasolevat liinivõrku paremaks muuta.

Bussisõitjate osakaal Tartu liikluses on väga suur ja kindlasti suhtume ettepanekutesse äärmiselt tõsiselt. Samas ei ole linn valmis loobuma uue bussivõrgu põhialustest ehk vähematest liinidest ja lühikeste intervallidega liikuvatest pendelliinidest.

Loomulikult tuleb arvestada sellega, et meie käsutuses on siiski piiratud ressurss ja kui kuskil linnaosas liine pikendada ja graafikuid tihendada, tuleb teises kohas teha kärpeid.

Praeguste ja tulevaste ühistranspordi kasutajate tagasiside on meile äärmiselt väärtuslik. Ootame tagasisidet ja ettepanekuid 31. oktoobrini.

Ettepanekud liinivõrgu kohta

  • Praegusi ja tulevasi liine saab võrrelda ning tagasisidet anda linna kodulehel oleva kaardirakenduse abil, mille leiab veebiaadressilt bussiliinid.tartu.ee.
  • Infot uue liinivõrgu kohta leiab linna kodulehelt www.tartu.ee/liinivork. Kavandatava liinivõrgu kaart on üleval ka linna infokeskuses raekoja esimesel korrusel.
  • Ettepanekuid saab e-postiga saata aadressil bussiliinid@raad.tartu.ee.
  • Tähelepanekuid saab edastada helistades linnavalitsuse infokeskuse telefonil 736 1101.
  • Ettepanekuid saab saata tavapostiga Tartu linnavalitsus, linnamajanduse osakond, Raekoja plats 3, 51003 Tartu.
Tagasi üles