/nginx/o/2018/09/20/11432001t1h210f.jpg)
Esitasin oma seisukohad juba juunis ilmunud kirjutises «Tartu uus bussiliinivõrk eelistab Annelinna elanikke» (TPM, 21.6). Selle loo eest olen saanud palju isiklikke tänuavaldusi. Karta on, et «härrased» artiklit üldse ei lugenud, muidu poleks nad seda tobedat liiniskeemi ilma parandusteta julgenud uuesti avaldada.
Härrasteks nimetan neid linnajuhte ja -ametnikke, kes meie kõigi raha eest välisfirmadelt tellitud tobelahendusi meile kaela määrida tahavad. Siin aitaks vaid rahaline vastutus: väärlahendustele kulutatud summad peavad nende tellijad ja vastuvõtjad oma taskust kinni maksma. Vaid nii saame ametnikke distsiplineerida.
Mis ma siis kirjutasin: «Kõigepealt torkab silma Annelinna eelistamine: sealt ainsana saab otse teistesse linna piirkondadesse. Ajaloolistest linnaosadest pääseb välja enamasti vaid ümberistumisega kesklinnas.»
Tartu linn on justkui võtnud eeskuju meie valitsuse soovitusest, et kõik inimesed koligu Tallinna. Tartu linna soovitus: kõik tartlased koligu Annelinna.
Valdavalt autoga liiklevad «härrased» ei ole ilmselt tähelegi pannud, kui palju on meie linnas kepi või koguni küünarkarguga liikujaid (ja mitte ainult vanureid). Neil pole aimugi, millist vaeva nõuab sellistelt inimestelt, aga ka näiteks lastega liikujatelt ümberistumine. Tuleb ju minna ühest peatusest teise, oodata talvel sageli külmal pingil istudes järgmist bussi.
Massilistele ümberistumistele ülesehitatud bussivõrk kaotab ka viimased autoomanikest kasutajad – milleks ümber istuda, kui autoga saab igale poole otse!
Keeruline on saada bussijaama, avaturule ja populaarsesse Grossi poodi.
Kindlasti peaks, nagu toona märkisin, alles jääma praegune liin 6, mis ühendab kõiki Tartu ajaloolisi linnaosi: läbitakse Tähtvere (lauluväljak, maaülikool, messikeskus, Waldorfi kool, katoliku kool, kesklinna kool), Supilinn, kesklinn, Karlova, Ropka, Variku, Räni- ja Tammelinn ning lõpetatakse linna uue tõmberuumi Lõunakeskusega. See liin võimaldab n-ö mööda minnes juurdepääsu veel Aura veekeskusele, teaduskeskusele Ahhaa, samuti botaanikaaiale, üritustele Toomeorus, ülikooli aulas, Jaani kirikus ja Antoniuse õuel.
Selle liini tähtsus sai kinnitust äsja alanud kooliaastal. Bussid on täis tudengeid ja kooliõpilasi. Nimetatud koolides ja ka maaülikoolis ei õpi ju ainult Annelinna elanikud (neile on uue lahendusega otsejuurdepääs tagatud). Paljud käivad neis koolides ka Karlovast, Ropkast, Varikult, Räni- ja Tammelinnast. Nemad peavad tulevikus kaks korda päevas ühelt liinilt teisele ümber istuma. Kas see on normaalne!?
Lisaks veel see, et keeruline on saada bussijaama, avaturule ja populaarsesse Grossi poodi. Praegu on juurdepääs neisse kohtadesse hästi korraldatud. Kui ise jalgsi ei käi, pole küllap aimugi, kui tülikas on raskete kandamitega kesklinna bussipeatustesse jõuda.
Lubatakse lahkelt muudatuste planeerimisel kaasa rääkida. Senised kogemused näitavad, et selliste arutluste ainus eesmärk on vaid auru välja lasta, sest konkreetsetele küsimustele vastavad «härrased» mõttetu roosa udutamisega. Tuleb luua internetiportaal, kus soovijad saavad oma ettepanekuid teha ja neile antakse ka konkreetseid vastused, mida saab hiljem arutada.