Andres Jaeger: Tartu uus bussiliinivõrk eelistab Annelinna elanikke

Foto: Margus Ansu

Heade mõtete linn Tartu on maha saanud järjekordse pärliga – busside uue liinivõrguga. See osutus juba esimesel tutvumisel täiesti kõlbmatuks. Selle sünnitise põhjalikum analüüs kulutaks liiga palju leheruumi, seetõttu esitaksin siin vaid mõned esialgsed mõtted.

Kõigepealt torkab silma Annelinna eelistamine: sealt ainsana saab otse teistesse linna piirkondadesse, kaasa arvatud Maarjamõisa meditsiinikeskustesse. Ajaloolistest linnaosadest pääseb välja enamasti vaid ümberistumisega kesklinnas.

Valdavalt vaid autoga liiklevad linnajuhid ei ole ilmselt tähelegi pannud, kui palju on meie linnas kepi või koguni küünarkarguga liikujaid (ja mitte ainult vanureid!). Neil pole aimugi, millist vaeva nõuab sellistel inimestel, aga ka näiteks koos lastega liikujatel ümberistumine (tuleb minna ühest peatusest teise, oodata talvel sageli külmal pingil istudes järgmist bussi.

Seda arvestades peab kindlasti alles jääma praegune liin 6, mis ühendab kõiki Tartu ajaloolisi linnaosi: läbitakse Tähtvere (lauluväljak, maaülikool, messikeskus, Waldorfkool), Supilinn, kesklinn, Karlova, Ropka ja Tammelinn ning lõpetatakse linna uue tõmberuumi Lõunakeskusega. See liin võimaldab n-ö mööda minnes juurdepääsu veel Aura veekeskusele, teaduskeskusele Ahhaa, samuti botaanikaaiale, üritustele Toomeorus, ülikooli aulas, Jaani kirikus ja Antoniuse õuel.

Lõunakeskus ühendab aga endas laiaulatusliku kaubanduse, mitmesugused teenused, vaba aja veetmise võimalused (kinod, liuväljad, lasteatraktsioonid) ja söögikohad (kohvikud, einelauad, uus restoran Fii). Kõikidest nimetatud linnaosadest pääsetaks uue liiniskeemi alusel Lõunakeskusesse ja ka Maarjamõisasse vaid ümberistumisega kesklinnas – see on ju absurd!

Uue skeemi järgi pole inimestel enam mugavat juurdepääsu ei bussijaamale, avaturule ega populaarsele Grossi poele. Praegu on aga juurdepääs nimetatud kohtadele hästi korraldatud.

Liini 6 likvideerimine ja muudki tobedused näitavad uue skeemi tegijate täielikku võhiklikkust Tartu olude suhtes. Jääbki arusaamatuks, miks raisatakse selliste projektide tegemisel raha koostööle mingite välisfirmadega, kel puudub ülevaade eluolust kohapeal, kes lähtuvad vaid statistilistest andmetest ja sõidavad teerullina üle inimeste tegelikest vajadustest. Tartu abilinnapea Raimond Tamm väidab (TPM, 24.5): «Selle liinivõrgu kohta on oluline märkida, et see on loodud andmepõhiselt. Reaalajasüsteemi andmestike ja mobiilside suurandmete kasutamine annab meile hea ülevaate inimeste tegelikust liikumisest. See ongi suur võit võrreldes emotsioonidest lähtuva kavandamisega.» Just selles häda ongi, et lähtutakse tuimadest andmetest ja arvudest, mitte inimeste vajadustest! Just abilinnapea peaks seisma oma linna kõikide kodanike õigus eest inimväärsele elule.

Kogu skeem tuleb ümber teha ja kaasata kindlasti Tartu olusid hästi tundvad kompetentsed inimesed, kes autoga sõitmise kõrval mõnikord ka jalgu vaevuvad liigutama ja ühissõidukit kasutama ja suudaksid mõista vägagi suure osa linnatransporti kasutavate tartlaste vajadusi.