Riigikontrolör Alar Karis hoiab juba aastaid ERMil silma peal

ERMi juhiks kandideeriv riigikontrolör Alar Karis ütles, et sellesse ametisse valimise korral edendab ta muuseumis teadustööd ning hoiab huvi muuseumi vastu üleval uute näituste, eelkõige välisnäitustega. Foto: Margus Ansu

Esmaspäeval saladusloor kerkis: rahvusmuuseumi direktori konkursi lõppvoorus kandideerib jätkata sooviva praeguse juhi Tõnis Lukase kõrval riigikontrolör Alar Karis, kelle ametiaeg riigikontrolörina lõpeb järgmise aasta kevadel. Alar Karis leidis eile lõuna ajal aega rääkida, mida muuseum tema hinnangul vajab ning kas lammutamine on ERMis võimalik või ei. 

Miks otsustasite kandideerida ERMi direktoriks?

Sellepärast, et mul pole ükskõik, mis saab ERMist. Tartu ülikooli rektorina töötades (Alar Karis oli Tartu ülikooli rektor aastatel 2007–2012 – toim) sõlmisime ERMiga koostööleppe ja sellest ajast olen muuseumil silma peal hoidnud.

ERMil läheb praegu hästi: uus maja, uued näitused, kõik on uus ja huvitav, külastajaid käib palju. Aga küsimus on selles, kuidas muuseum edasi areneb, missugune on see viie või kümne aasta pärast. See on asi, millega tahan tegeleda.

ERMi töötajad on saatnud kultuuriministeeriumile praeguse direktori Tõnis Lukase toetuseks kirja. Tartu Postimehele ütles muuseumi esindaja, et töötajad soovivad stabiilisust, ei taheta, et läheks jälle lammutamiseks ja nullist alustamiseks. Kas teie ERMi direktorina alustaksite lammutamisest, et oleks, mida üles ehitada?

Kui vaadata aastateks 2017–2020 tehtud ERMi arengukava, siis kõik sinna kirja pandud sammud on õiged. Lammutamisest küll juttu pole. Kes on minu CVd vaadanud, teab, et tegu pole lammutajaga. Ma pole selline, nagu Briti muuseumi uus direktor, kes tööle asudes esimese asjana teatas, et Vana-Egiptuse saal esimesele korrusele ei sobi.

Aga muuseumis on vaja põhiküsimused lahti rääkida.

Millised põhiküsimused?

Teadustegevus tuleb paremaks muuta. Praegu on see nõrk ja see pole minu hinnang: tänavu korraldatud teadusasutuste välishindamisel sai ERM rahuldava hinde humanitaarteadustes, kuid mitterahuldava sotsiaalteadustes, sest muuseumis tehakse liiga vähe teadustööd.

Muidugi on töötajad paljude ülesannetega, näiteks digitaliseerimisega, väga hõivatud ning seetõttu jääb teadustööks aega väheks. Kuid on teatud võtteid ja viise, kuidas teadustööd edendada. Näiteks tuleb rohkem teha koostööd ülikoolide, kirjandusmuuseumi ja teiste teadusasutustega.

Samuti on vaja muusemi tuua pidevalt uusi näitusi, eelkõige välisnäitusi, et huvi püsiks. See eeldab aga suhteid ja pidevat suhtlust nii siin- kui just eriti sealpool riigipiiri.

Ma pole selline, nagu Briti muuseumi uus direktor, kes tööle asudes esimese asjana teatas, et Vana-Egiptuse saal esimesele korrusele ei sobi.

Millise programmiga ERMi direktoriks kandideerite?

Minu programm lähtub muuseumi arengukavast. Sest see pole lihtsalt dokument, vaid kollektiivne looming. Arengukava on sündinud nii, et töötajad on koos asju arutanud ja koos kuhugi jõudnud. Ei ole nii, et tuleb uus juht ja hakkab arengukavas olevatele asjadele risti vastupidist tegema. ERMi arengukava aastateks 2017–2020 oleks mulle muuseumi direktorina kindlasti oma töös aluseks.

Kuidas on Tõnis Lukas ERMi juhina teie arvates hakkama saanud? Päris ladusalt pole ju kõik läinud, näiteks tuli tal anda selgitusi 2016. aastal Riigi Kinnisvara ASi korraldatud muuseumi restorani esimese köögihanke kohta, sest selle hanke kirjeldust aitas kokku panna üks pakkuja. Kultuuriministeerium tellis auditi kontrollimaks, kuidas on ERM aastatel 2014–2016 rahaga ümber käinud, ning selgus, et muuseum neelab palju rohkem raha, kui peaks, ja suudab tagasi teenida eeldatust vähem.

Paraku on nii, et kõik ei lähe vaid hästi ja halvad asjad jõuavad meediasse. Aga juht peab igasuguseid asju ja olukordi ette nägema ning võimalike halbade asjade vältimiseks tuleb alati nõu pidada ekspertidega. Isegi riigihanke korraldamine on praegu Eestis nii keeruline, et seda igaüks niisama lihtsalt ei tee.

Juhi ülesanne on seista hea selle eest, et kõik mehhanismid töötaksid nii nagu vaja.

Aga ERM neelab ikka rohkem raha, kui teenib. Kas seda üldse on võimalik muuta?

Igal asutusel on eelarve ja selles oleva rahaga tuleb tegutseda. Kui raha napib, tuleb oma eesmärke ja ülesandeid paremini seada. Ühte muuseumi on võimalik panna kogu Eesti riigi eelarve, ja uskuge mind, tuleb veel puudugi! 

Sellepärast on alati kõigepealt vaja õigesti hinnata oma võimalusi ja teha oma võimalustest lähtuvalt õiged otsused.