Urmas Klaas: tähtis on alati säilitada oma nägu

Urmas Klaas (46) on Tartu linnapeana töötanud alates 2014. aasta aprillist. Tartu ülikoolis ajaloomagistri kraadi kaitsnud Klaas on töötanud Postimehes, sealhulgas peatoimetajana. Klaas on olnud Põlva maavanem ja riigikogu liige. Reformierakonda kuulub aastast 2006.

FOTO: Margus Ansu

Praegune Tartu linnapea Urmas Klaas asus sellesse ametisse 2014. aasta kevadel ja loodab ametis jätkata ka pärast valimisi, sest küsitlustulemuste järgi on erakonna toetus väga suur.

«Jeesus Kristus», ütles sots Jarno Laur, kui kuulis, et Reformierakonna reiting Tartus on 41,3, teie reaktsioon oli «ahah». Kas tõesti lootsitegi midagi sellist kuulda?

Toetusprotsent on muidugi ilus, aga see tuleb teha teoks. Kõige tähtsam on, et need toetajad tuleksid ka valima.

Kas enne gallupi tulemuste selgumist jõudsite mõelda ka, et võibolla olete viimane Reformierakonna linnapea nende pikas jadas?

Ma ei ole kunagi gallupite pärast töötanud. Tähtis on, et lubadused saaksid täidetud ja töö võimalikult hästi tehtud. 

Teie reitingut saab tõlgendada ka teisipidi: 59 protsenti tartlasi ei ole Reformierakonna poolel.

Kunagi ei ole võimalik kõigile meeldida. Kui püüad meeldida kõigile, hoopis kaotad oma toetajaid. Reformierakonnal on ikkagi selge programm. Tähtis on alati säilitada oma nägu. Mõne teise erakonna puhul on näha, mis juhtub, kui oma teelt kõrvale kaldud.

Kui vaid reitingu upitamine on eesmärk, on see tühi kott, mis ei püsi kaua.

Kõik probleemid maailmas pole lahendatud, ka Tartus mitte. Mis hinde te koalitsiooni tööle kümnepalliskaalal annate?

Seitse. Olen kümmekond aastat Tartu ülikooli õppejõuna pannud hindeid, olen alati olnud üsna kitsi A-de ja B-dega, et veelgi enam pingutataks. Alati on arenguruumi.

Kuhu need kolm palli kaovad?

Kiiremini ja rohkem oleksin soovinud remontida põhikoole. Oleme investeerinud koolidesse palju. Pean oluliseks, et meil on koalitsiooniga koostatud põhikoolidesse investeerimise programm 85 miljonit suur ja on nimekiri, mis järjekorras remondime, kuid on hulk põhjusi, miks asjad nii on.

Omavalitsuste tulubaas on olnud majanduskriisist saadik kärbitud, mistõttu Tartu on igal aastal saanud neli-viis miljonit eurot vähem. Alles nüüd on kavas taastada, kuid mitte kriisieelse määrani.

Kärpe tegi Reformierakonna valitsus ja taastamata jättis ka Reformierakonna valitsus. Kas te ei suutnud selgitada?

See on olnud objektiivne olukord, tuligi kärpida. Reformierakonna valitsuse minister Arto Aas valmistas ette tulubaasi reformi ehk suurendamist, mida ta Tartu raekojas poolteist aastat tagasi tutvustas, kuid enne selleni jõudmist vahetus valitsus. 

Mis veel hinnet kärbib?

Mind ei rahulda teede ja tänavate olukord, ehkki oleme keskmiselt 20 kilomeetrit tänavaid remontinud ja teedele ka tolmuvaba katet ehitanud. On objektiivsed probleemid: kõik suured teetööd eeldavad sajuveesüsteemide ehitamist ja see on väga kallis.

Linna võimalusi suurendab lähiaastail see, et idaringtee kolmas järk valmib, omaosalus saab tasutud ja edaspidi on rohkem raha mujal remontida.

Kolmandana jääb kripeldama, et ei saanud asja Tartu piirkonna haldusreformist. Tegime ümbritsevatele omavalitsustele ühinemisettepaneku, et valglinnastunud piirkonnad liituks Tartuga. Teame, et liidetakse üksnes Tähtvere vald. Ju siis tuleb selle teemaga jätkata.

Ühinemise järel saab maksuraha rakendada mõttekamalt ja süsteemsemalt. Valglinnastumine tekitab uusi probleeme.

Kui ehitada linnast viie kilomeetri kaugusele põllule, pole vahet, kas põllu nimi on Tartu linn või Tähtvere vald, ikka on linna tuumikust eemal.

Aga rahakott näiteks ühistranspordi korraldamiseks on üks, samuti hariduse korraldamisel, ja ressurssi saab targemini kasutada.

Tartu eelmine bussihange läks kraavi, praegune vibeleb kraavi poole. Linn avas pakkumused veebruaris, kohtuvaidluste lõppu ei paista. Mida tegi linn valesti või mis on riigihangete süsteemis valesti ja kas sellise tähtsa teenuse ostmine peaks käima riigihanke kaudu?

Konkurents ühistransporditurul on väga tihe. Tartu on suur linn, on palju liine, teenimisvõimalus on korralik. Firmad võitlevad viimse veretilgani kõiki vahendeid kasutades, et endale Tartu linnaliinidel vedamise õigus saada. Vaieldakse ka küsimustes, milles mingit eduperspektiivi ei ole. Eelmise hanke me tõesti tühistasime, sest oli näha, et planeeritud aja jooksul uut vedajat ei tule, vaidlused on nii suured ja ei jõua teha vajalikke ettevalmistusi, et saaks kvaliteetselt teenust osutada.

Nüüd käivad jälle suured vaidlused, aga meil on rohkem aega vaielda. 2019. aasta suvel peab olema uus gaasibussidega vedaja olemas. Kõrvuti hankega käib liinivõrgu analüüs ja uue liinisüsteemi väljatöötamine, kuhu oleme kaasanud Soome partnereid. Pean aga oluliseks rõhutada, et kui analüüsida juba lõppenud vaidlusi, siis kõik need on õiguslikus plaanis lahenenud linnale soodsalt.

Siiski, kas riigihangete süsteem selle kogemuse valguses vajaks kohendamist?

Me võiksime mõeld teistsuguse hindamissüsteemi peale. Praegu on esikohal hinnakomponent, arusaadav, mängus on maksumaksja raha, hind on mustvalge, aga Tartu linn lisaks hinnale ja kilomeetrile soovib ka ühistranspordi kvaliteeti. Neid tuleks rohkem arvestada. Samas ei vähendaks lisahindamiskriteeriumid usutavasti pakkujaute vaidlushimu.

Miks bussiveo korralduses on nelja aastaga jõutud kõigest analüüsimise, mitte lahenduseni?

Keeruline on teha põhimõttelisi muudatusi hankeperioodi keskel, avada uusi liine või liine ümber mängida.

Vaja on rongiühendust Riiga ja kiiret rongi Tallinna. Linn peab lennuühenduste tarvis toetusmeetme rakendama, seda kinnitab nii Tampere kui mitme Saksa linna näide.

Väga mitmed valimisnime­­kirjad on selgelt vastu parkidesse ehitamisele. Miks teie juhitav koalitsioon on valinud parkide asemele ehitamise, aga mitte parki mõne avaliku ehitise rajamise?

No need hirmujutud on üle võimendatud. Kui räägime südalinna kultuurikeskusest, on eesmärk, et kesklinna tekiks kõige kultuursem park. Me räägime kultuurikeskusest ja pargialast kui terviklikust kompleksist. Kesklinnast ei ole plaanis pargiala kaotada.

Praegu näeme, et pargi keskel on tühi ala, kuhu on võimalik ehitada nii, et park ja hoone oleks aasta ringi kasutusel.

Kui räägime Holmist, siis seal oli planeeringukonkurss, mis pani paika põhialused, kuidas krundiomanikud saavad planeerida. Sealsed krundiomanikud mõistavad, mis on kõrghaljastuse väärtus, ja mina ei usu, et keegi läheb puid niisama maha võtma.

Poliitikute asi on valimistel anda lubadusi, et neid pärast murda. Magistri tänavale kavandati ka kultuurihoonet, kuid see on moondunud parkimismajaks. Mis garantii saab anda, et Keskparki ei ehitata lõpuks hoopis parkimismaja või kaubakeskust?

Selle garantii annab Tartu üldplaneering, mis näeb ette avalikul otstarbel kultuurihoone ehitamise. Magistri tänavale tõepoolest kavandati raamatukogu laiendust, kuid see ei mahtunud sellele pinnale ära.

Öeldakse, et kaasamisega on Tartus läinud asjad paremaks. Kaasamise juures on oluline info kättesaadavus. Kas linna dokumentide avaldamine linna kodulehel saaks olla praegusest paremini korraldatud?

Uus koduleht on selgem ja ülevaatliku kui vana, seda on kiidetud. Jah, ma olen seda meelt, et kodulehel olevaid volikogu otsuste eelnõusid võiks lihtsamini leida. Just selleks, et inimesed, keda üks või teine teema huvitab või kellel on kogemusi ja teadmisi, saaksid paremini kaasa rääkida. Me nägime nii üldplaneeringu koostamise ajal kui ka rattaringluse projekti ette valmistades, et inimesed on linna kodulehe kaudu osalenud päris aktiivselt. Usun küll, et kui info on kergemini leitav, kasvab soov kaasa rääkida.

Lõuapoolikud ütlevad, et Reformierakonna poolt on kummaline pärast pikki võimukümnendeid lubada lõpuks turvalist koduteed. 

Mis oli kakskümmend aastat tagasi hea või kümme aastat tagasi rahuldas, ei rahulda praegu. Linn areneb, inimeste vajadused muutuvad. Kümme aastat tagasi oli vähem autosid ja sõitsime vähem jalgrattaga. Koolide juures on näha, kui palju liiguvad lapsed jalgrattaga, ja lasteaedade juures, kui palju tuuakse lapsi autoga. Inimeste liikumisviisid muutuvad ja sellele vastavalt tuleb liikluslahendusi kohandada.

Isegi Tähtvere valla liitmine ei tee Tartut 100 000 elanikuga omavalitsuseks, kuidas selle piirini jõuda?

Pärast valimisi algab teavituskampaania, et selgitada inimestele vajadust registreerida end tartlaseks. Tartus on umbes 20 000 üliõpilast, kes pole tartlaseks registreerunud.

Küllap on ka küllaga neid paberite järgi tartlasi, kes on siinse tolmu jalgelt pühkinud. Kampaania küll, aga millised on tõsised meetmed linn kasvule pöörata?

Seda saab uute töö- ja elukohtade loomisega. Linna saab luua selleks tingimusi, elamuehitus on Tartus elavnenud ja uus üldplaneering võimaldab kiiremini ehitada, olulised küsimused on läbi vaieldud ja bürokraatlik protseduur on nüüd lühem. 

Ka Tartu transpordiühendusi on ettevõtete ja ülikoolide arenguks vaja paremaks teha. Vaja on rongiühendust Riiga ja kiiret rongi Tallinna. Linn peab lennuühenduste tarvis toetusmeetme rakendama, seda kinnitab nii Tampere kui mitme Saksa linna näide.

Ja lõpuks lihtne küsimus: miks kõrgesti koolitatud Tartu linnas, mille teadlased on võimelised looma satelliidi ning kus õpetatakse insenere ja kunstnikke, pole kuidagi võimalik ehitada töötavat ja esteetiliselt nauditavat uut purskkaevu?

Purskkaev Emajõkke oli kaasava eelarve ettepanek. Seda prooviti, kuid Emajõe veevool kannab risu ja palke, ka on jõeliiklus, misläbi purskkaev lõhuti. Niipea kui purskkaev paigaldati Raadi järve, tundub see omal kohal, paraja kõrgusega ja ilusti valgustatud. Jõkke ongi keeruline purskkaevu teha.

Tagasi üles